Igal aastal langevad kümned inimesed üle maailma haide ohvriks.
Statistika näitab, et enamik neist õnnetustest juhtub kindlates kohtades, nagu Austraalia läänerannik, Ameerika Ühendriikide Florida, Kalifornia ja Hawaii, Lõuna-Aafrika, Kariibi mere piirkond ja Vaikse ookeani saared.
Enamik rünnakuid on valgehaide poolt.
Peamiselt toituvad nad hüljestest, kuid oma uudishimu tõttu põhjustavad sageli ebameeldivaid intsidente inimestega.

Valgeid haisid leidub kõikjal maailmas ja nad eelistavad teadaolevalt jahedat, kuid mitte külma vett.

Teisel kohal pärast valget haid on tiigrihai. See on soojas vees elav ja eelistab elada Kariibi mere troopilistes vetes ning võib mõningate eranditega esineda 30. põhjalaiuse ja 30. lõunalaiuse vahel.

Kolmanda koha peab härghai. See on tuntud oma agressiivse iseloomu poolest ja eelistab troopilisi vesi.
Ta esineb ka soojades mageveekogudes. Sageli ujub ta ülesvoolu suurtes troopilistes jõgedes, nagu Amazonas.
Haid Euroopas
Kolmest kõige ohtlikumast hailiigist esineb Euroopas ainult üks. See on suur valge hai, keda peetakse ookeani kõige ohtlikumaks ja tugevamaks kalaks.
Valge hai võib kasvada üle 6 meetri pikkuseks ja kaaluda 2–2,5 tonni. Euroopas esineb ta üsna harva, kuid siiski kuulub ka see maailmaosa tema traditsioonilise elupaiga hulka.
Valged haid on kõrgeimad kiskjad ja neil pole peale koskete praktiliselt looduslikke vaenlasi.
Euroopa vetes esinevad valged haid Atlandi ookeani rannikul Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis, samuti Vahemere erinevates osades.
Üks suurimaid haisid, mis seni Vahemeres püütud on, kaalus ligi 2 tonni ja püüti Tuneesia ranniku lähedal.
Kuigi selline hai võib esineda peaaegu kõikjal veekogudes, arvatakse tavaliselt, et valged haid ei uju Musta merre talvise vee madala temperatuuri ja suure saagi puudumise tõttu.
Aastate jooksul on harva, kuid siiski esinenud teateid suurte valkhaiide esinemisest Kreeka, Itaalia, Küprose, Hispaania mandriosa ja Baleaari saarte, Prantsusmaa ja muude piirkondade rannikuvetes.
Palju teateid suurte valkhaiide kohta on saadud Aadria ja Liguuria merest. Arvatakse, et kuumadel suvekuudel otsivad valged haid jahedamaid vesi, liikudes põhja poole, kus temperatuur on neile soodsam.
Kuna suvehooaja keskel jäävad Aadria ja Liguuria meri põhjaossa ja veed on seal jahedamad, suunduvad haid just sinna.

Teades, et valged haid eelistavad külma merevett, ei ole üllatav, et neid võib leida kaugele põhja poole Suurbritannia ja Iirimaa rannikule, samuti Belgia, Madalmaade ja Taani rannikule ning üsna harva Läänemeres.
Üldiselt võib öelda, et valged haid on tõepoolest väga laialt levinud, peamiselt seetõttu, et need olendid on suured rändurid.
Ei ole välistatud, et sama haid võib näha Ameerika Ühendriikides, näiteks Florida rannikul, ja seejärel avastada Suurbritannias või isegi Rootsis.

Kas Euroopas esineb suurte valkhaiide rünnakuid inimestele?
Kuigi Euroopa jääb Austraaliale, Lõuna-Aafrikale ja Ameerika Ühendriikidele oluliselt alla, ei tähenda see, et siin ei võiks seda juhtuda. Fakt on, et siin on see täiesti võimalik.
Vahemeres pole juba ammu olnud valge haiga seotud surmaga lõppenud intsidente, kuid siiski on selliseid juhtumeid siin olnud. Nende juhtumite harvuse põhjuseks on haide populatsiooni vähenemine selles piirkonnas.
Üks viimaseid surmaga lõppenud intsidente toimus 2. veebruaril 1989. aastal Tirreeni merel Itaalia ranniku lähedal. Ohvriks sai 47-aastane sukelduja Luciano Costanzo, kes sattus surmava rünnaku alla hiiglasliku valge haide poolt ranniku lähedal sukeldudes.
Sarnane juhtum leidis aset Horvaatia ranniku lähedal. 10. augustil 1974 ründas valge hai meest ja saadud vigastused osutusid surmavaks.
Üks viimaseid rünnakuid lõppes ilma surmaga. Juhtum leidis aset 2008. aastal taas Horvaatia rannikul. Seekord langes haide ohvriks kalur, kes sai hiiglasliku haide hammustuse, kuid suutis pääseda.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!