Kas jalutuskäigud on piin, kus lemmikloom muudab omaniku haagiseks?
See levinud probleem on võimalik lahendada humaanselt ja tõhusalt ühe tõestatud meetodiga.
Kinoloogid on ammu loobunud valusatest tõmmetest ja eelistavad füsioloogilist lähenemist, mis põhineb käitumise mõistmisel.
Journal of Veterinary Behavior (2019) avaldatud uuring näitas, et negatiivsel kinnistamisel põhinevad meetodid (nagu rihma tõmbamine) suurendavad koerte stressitaset ja võivad halvendada suhet omanikuga. Peatumistehnika kasutab aga looma loomulikke instinkte.
Tehnika põhimõte on lihtne: niipea kui rihm pingule tõmbub, peatub omanik kohe ja jääb liikumatuks. Edasiliikumine peatub täielikult, võttes koeral võimaluse jõuda oma soovitud eesmärgini (põõsas, post, teine koer) oma jõuga.
Niipea kui koer lõdvendab rihma pinget, pöördudes omaniku poole või vähendades survet, jätkub liikumine kohe. See näitab lemmikloomale selgelt, et just lõdvestunud rihm avab tee maailma avastamiseks.
Võtmesõna on absoluutne järjepidevus. Iga pingutus, isegi nõrk, peab kohe jalutuskäigu peatama. Ei tohi mõnikord lubada tõmmata ja mõnikord mitte, see segab looma.
Bristoli ülikooli (Suurbritannia, projekt „Bristol Dog Study”) teadlased märgivad, et positiivse tugevdamise kasutamine (jalutuskäigu jätkamine lõdvestatud rihma korral) on soovitud käitumise pikaajaliseks kinnistamiseks tõhusam kui karistus.
Treeningutega on parem alustada vähe rahvarohkes kohas, kus on vähe häirivaid tegureid. Esimesed treeningud peaksid olema lühikesed – koer võib tihti rihma pingutada ja te peate sageli peatuma.
Oluline on varuda kannatlikkust. Koer, kes on aastaid harjutanud rihma pingutamist, ei muuda oma harjumust ühe päevaga. Järk-järgult pikenevad peatuste vahed ja tõmbejõud väheneb.
Eriti erutuvate või tugevate koerte puhul on kasulik kasutada rihma, mille esiosale on kinnitatud karabiin. Sellise kinnituse füüsika aitab koera tõmbejõu korral sujuvalt omaniku poole pöörata.
Tuntud loomapsühholoog Patricia McConnell rõhutab oma teostes (nt „The Other End of the Leash”) rõhutab etteaimamise tähtsust: märgata hetke enne tõmmet ja muuta suunda või häirida koera enne rihma pinget.
Koera tähelepanu omanikule ergutamine – maiuspalaga või häälega – liikumise ajal lõdvestunud rihma otsas kiirendab õppimist. Koer hakkab seostama omaniku lähedust meeldivate tagajärgedega.
Selle tehnika regulaarne kasutamine õpetab koerale enesekontrolli ja koostööd. Jalutuskäigud muutuvad mõlemale rahulikuks ja meeldivaks, muutudes tõeliseks naudinguks ühiselt veedetud ajast.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
