Looma saba on võimas suhtlusvahend, mille signaale uurivad etoloogid ja loomapsühholoogid.
Briti Columbia ülikoolis läbi viidud uuring kinnitab, et saba asend ja liikumine on koerte emotsionaalse seisundi peamised näitajad.
Kõrgele tõstetud kassihänt on traditsiooniliselt peetud enesekindluse märgiks, mida kinnitavad ka loomapsühholoog John Bradshaw oma kasside käitumist käsitlevates töödes.
Koera sarnaselt tõstetud, võib-olla kergelt liputav saba on dr Mark Bekoffi uurimisrühma andmetel sageli seotud positiivse erutuse ja huviga.
Aeglane, sujuv sabaotsa liputamine võib kassidel tähendada ärritust või jahipidamisele keskendumist, nagu on kirjeldatud klassikalistes felinoloogia teostes. Koerte laiad, laialivalguvad liputused väljendavad dr Alexandra Gorovitsi (Barnard College) uuringute kohaselt tõepoolest enamasti sõbralikkust ja rõõmsat erutust.
Madalale langetatud või kokku surutud saba on mõlema liigi puhul universaalne hirmu või allumise märk, mis on korduvalt dokumenteeritud etoloogilistes uuringutes. Kassidel tugevneb saba karvade püsti tõusmine (piloerektsioon) selles seisundis visuaalset signaali, muutes looma visuaalselt suuremaks.
Kassi järsud, katkendlikud sabaliigutused on selge märk tugevast ärritusest või agressiivsusest, mida on märkinud veterinaar-käitumisteadlased. Konfliktis või frustratsioonis olev koer võib teha lühikesi, pingulisi sabaliigutusi, sageli selja kõrgusel või allpool, nagu on kirjeldatud künoloogia alastes töödes.
Koera erutus väljendub sageli kogu tagakeha värisemises, mis hõlmab ka tagakeha. Kass, kes tunneb tugevaid positiivseid emotsioone või sõbralikkust, võib oma sabaga inimese jalgade ümber keerutada, mida loomapsühholoogid tõlgendavad kui afilatiivset käitumist.
Pingul, horisontaalselt välja sirutatud saba näitab kassidel ja koertel valvsust või ebakindlust. Uuringud, nagu ajakirjas „Behavioural Processes” avaldatud, näitavad, et see on üleminekuolek, mis võib kiiresti muutuda.
Puhkava kassi sabaotsa tõmblemine tõlgendatakse sageli rahulolu märgina, kuigi selle täpne tähendus on veel uurimisel. Koerte puhul võib kerge saba liputamine lõdvestunud olekus väljendada rahulikku huvi, nagu märgivad koerte käitumise spetsialistid.
Saba jälgides tuleb alati arvestada konteksti ja muid kehakeele signaale. Loomapsühholoogid, nagu Tyriid Rugos, rõhutavad kogu signaalide kompleksi „lugemise” tähtsust looma emotsioonide täpseks tõlgendamiseks. Selle mitteverbaalse keele mõistmine süvendab oluliselt inimese ja lemmiklooma vahelist sidet.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
