Kujutage ette: akna taga on lehed juba kolletumas, aga teie laual on värsked, aromaatseid maasikad oma peenrast.
Kõlab nagu muinasjutt, kuid tegelikult on see täiesti saavutatav ilma keeruliste konstruktsioonide ja kallite kasvuhooneteta.
Saladus ei peitu maagias, vaid õigete sortide valikus ja lihtsates agrotehnilistes võtetes, mis on kättesaadavad igale suvitajale. Räägime remontantseist maasikatest – tõelistest aia töörügajatest.
Erinevalt tavalisest aia maasikast, mis kannab vilja üks kord hooajal, annavad remontantne sordid saaki lainetena, alates juunist-juulist kuni sügise kõige karmimate külmade saabumiseni.
Nende unikaalsus seisneb võimes moodustada õienuppe ja marju sõltumata päevavalguse pikkusest. Kuni on soe, on nad valmis õitsema ja vilja kandma.
Oluline on õige sordi valik. Need erinevad marjade suuruse, maitse, saagikuse ja vastupidavuse poolest.
On suurviljalisi iludusi, mille marjad ei jää suveomadest maha, ja on väikeseviljalisi, nn alpi marju, mis üllatavad intensiivse aroomi ja pideva viljakusega.
Pikendatud hooajaks on eriti oluline külmakindlus ja vastupidavus sügisestele haigustele.
Istutamine on teine oluline samm. Remontantne maasikas vajab rohkem toitaineid ja niiskust, sest ta annab saaki peaaegu kogu hooaja vältel.
Istutage ta hästi valgustatud kohtadesse, viljakasse ja lõdva mulda.
Põõsaste vahekaugus peaks olema veidi suurem kui tavalise maasika puhul (30–40 cm), et taimed saaksid hästi õhku ja ei konkureeriks toitainete pärast.
Ideaalne istutusaja on varakevad või suve lõpp (august), et põõsad jõuaksid enne talve või kuumust hästi juurduda.
Selliste maasikate hooldamisel on oma eripärad. Kastmine peab olema regulaarne, eriti kuuma ja kuiva ilmaga ning marjade valmimise ajal. Mulla kuivamine vähendab saagikust järsult.
Lisatoitmine on edu tagatis. Kuna taim kannab vilja kaua, vajab ta pidevalt toitaineid. Kasutage kompleksseid väetisi mikroelementidega, lisage neid iga 2–3 nädala tagant, kuid mõõdukas koguses.
Hästi toimib mineraalse ja orgaanilise väetise vaheldumine (lehmapiima, linnusõnniku, taimetee lahused).
Oluline on eemaldada kevadel suurviljaliste remontantide esimesed õisikud.
See tundub ebaloogiline, kuid selline ohver võimaldab taimel kasvatada võimsa lehemasa ja juurestiku, mis tagab palju rikkaliku ja kvaliteetsema viljakuse suve teisel poolel ja sügisel.
Ärge unustage multšimist. See säilitab niiskuse mullas, pärsib umbrohu kasvu ja kaitseb marju saastumise ja mädanemise eest. Kasutage õlgi, niidetud rohtu (ilma umbrohu seemneteta), musta spandbondi.
Sügisel, külmade saabudes, jätkake saagikoristust. Kui öösel hakkavad temperatuurid püsivalt alla nulli langema, võite peenrale kerge katte (agroteks, lutrasil) peale panna.
See pikendab hooaega veel paar nädalat. Pärast viljakandmise lõppu või püsivate külmade saabudes lõigake lehed maha (aga ärge kahjustage kasvupunkti) ja multšige põõsad paksu orgaanilise kihiga (kompost, humus, lehepraht), et kaitsta juurteid talvel.
Remontantne maasikas elab intensiivselt ja tavaliselt on tema viljakusperiood lühem kui tavalisel maasikal – 2–3 aastat.
Seetõttu uuendage istandust õigeaegselt, juurides tugevaimad võsud või jagades põõsad.
Järgides neid lihtsaid reegleid, tagate endale värsked marjad ajal, mil teised on nende maitse juba ammu unustanud.
Sügisese maasika aroom kerge hommikukülma käes on kirjeldamatu nauding ja tasu teie töö eest.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
