Kassid on inimestelt soovitud asjade saamise viinud peeneks kunstiks, samas kui koerad eelistavad otsesemat lähenemist. Erinevus strateegiates tuleneb nende evolutsioonilisest arengust ja sotsiaalsest struktuurist.
Kassid kasutavad meisterlikult helisignaale, eriti spetsiifilist miaukimist, mis meenutab imiku nutmist. See heli tekitab inimeses instinktiivselt soovi aidata ja hoolitseda, sundides teda püsti tõusma ja kaussi täitma või ukse avama.
Nad oskavad luua abitu või tugeva vajaduse mulje, et tähelepanu äratada. Jalgade vastu hõõrumine, kaeblik pilk või vaikne istumine tühja piimapaki juures – kõik see tekitab kaastunnet ja ajendab omanikku tegutsema.
Kassid mäletavad hästi, millised tegevused toovad soovitud tulemuse inimese poolt. Kui miaumine külmkapi juures tõi kord maiustusi, kordavad nad seda trikki ikka ja jälle.
Koerad aga näitavad oma soove peamiselt avalikult ja järjekindlalt. Nad toovad rihma, torkivad nina vastu, haukavad või vinguvad, näidates selgelt, et tahavad jalutada, mängida või süüa.
Nende strateegia ei ole kassilik manipuleerimine, vaid otsene vajaduste väljendamine ja õpitud suhtlusviiside kasutamine inimesega. Koer palub, mitte ei püüa reaktsiooni delikaatselt juhtida.
Kassid võivad omanikku ignoreerida või demonstratiivselt minema jalutada, et väljendada rahulolematust või oma tahtmise saavutada. Selline käitumine sunnib inimest sageli järele andma, et kontakt taastada.
Koerad väljendavad rahulolematust sagedamini kehakeele (langetatud saba, kõrvad) või häälitsustega, kuid kasutavad harva ignoreerimist survevahendina. Nende sotsiaalne loomus muudab kontakti katkemise neile endile ebamugavaks.
Erinevus on seletatav kodustamise ajalooga. Koerad on arenenud partneritena, õppides koostööd tegema ja inimeste kavatsusi lugema. Kassid kodustati hiljem ja pigem kaaselanikena, säilitades iseseisvuse ja arendades oskust ressursse „juhtida”.
Nende erinevuste mõistmine aitab mitte vihastada lemmiklooma käitumise peale. Kasside „manipulatsioonid” ei ole pahatahtlikud, vaid kohanemisviis, mis on välja arenenud mugavaks kooseksisteerimiseks inimestega.
Koerte otsekohesus on samuti nende loomulik viis suhelda oma inimese „karjaga”. Mõlemad strateegiad on oma liigi eripärade raames omal moel efektiivsed.
Nende unikaalsete suhtlusviiside tunnustamine süvendab sidet lemmikloomaga. „Kasside trikkide” tundmine võimaldab vastata nende vajadustele, ilma et tunneksite end juhitavana.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
