Kaasaegne elurütm jätab meid sageli tühjaks nagu sidrun. Töö, kodu, lõputud mured, murettekitavate uudiste voog.
Tundub, et ainus pääsemine on diivanile langeda ja ekraani vahtida.
Kuid on olemas teine, palju tõhusam viis vaimse tasakaalu taastamiseks, ja see asub otseselt teie jalge all – suvilas.
Kas olete märganud, kuidas muutub teie enesetunne pärast paar tundi aiatööga veedetud aega?
Ärevus taandub, mõtted selginevad, tekib kummaline rahulolu tunne.
See ei ole enesekontroll, vaid täiesti reaalne efekt, mida kinnitab üha rohkem uuringuid.
Miks mulla kaevamine toimib nii võimsa teraapiana?
Esiteks on see füüsiline tegevus värskes õhus. Isegi aeglane umbrohutõrje või kastmine on liikumine.
See leevendab lihaspingeid, parandab vereringet ja varustab aju hapnikuga.
Organism toodab endorfiine – rõõmuhormoone, mis loomulikul viisil tõstavad meeleolu ja vähendavad stressi.
Teiseks on see kontakt loodusega. Lehtede roheline värv, lindude laul, maa ja taimede lõhn – kõik see mõjub meie närvisüsteemile rahustavalt.
Loodus ei nõua meilt kiireid reaktsioone ega keerulisi otsuseid, see võimaldab aeglustuda, suunata tähelepanu sisemiselt dialoogilt välistele, lihtsatele asjadele: lehe kujule, lilleõiele, tärkavale idule. See on liikuv meditatsioon.
Kolmandaks on see taktiilsed aistingud. Töö kätega mullas, puudutamine lehti, varre, seemnete sorteerimine – see kõik maandab, toob tagasi „siia ja praegu”.
See on otsene kontakt reaalsusega, mis on vastandatud ekraanide virtuaalsele maailmale. See meenutab meile elu lihtsaid, põhilisi tsükleid.
Neljandaks on see loomine ja kontroll. Kui ümberringi on nii palju kontrollimatut, on võimalus kasvatada taim pisikesest seemnest ja näha oma pingutuste tulemust hindamatu.
See annab kompetentsuse ja saavutuse tunde, isegi kui tegemist on vaid kimpu koriandrit või korvitäie kartulitega. Te ei ole lihtsalt tarbija, te olete looja.
Viiendaks on see rütm ja ettearvatavus. Aiaelu allub looduse tsüklitele: hommik-õhtu, kevad-suvi-sügis.
See on stabiilsus ebastabiilses maailmas. Taimede eest hoolitsemine annab tervisliku rütmi, nõuab regulaarsust, kuid ilma range surveavaldamiseta.
Need ei ole tähtajad, vaid loomulik vajadus.
Lõpuks on see meelelahutus. Keskendumine konkreetsele ülesandele – augu kaevamine, tomati sidumine, marjade korjamine – tõrjub välja pealetükkivad mõtted ja mured.
Aju saab puhkust probleemide üle mõtlemisest.
Ei ole vaja suuri istandusi. Isegi väike aed maja juures, konteinerid roheliste taimedega rõdul, toalillede eest hoolitsemine – kõik see toimib.
Peamine on protsess, mitte rekordilise saagi järele võidujooks. Lubage endale lihtsalt aias olla, vaadata, teha seda, mis meeldib ja rõõmu valmistab.
See on teie isiklik, loomulik ja väga tõhus ravi, mis on kättesaadav kõigile. Proovige asendada õhtu diivanil aeg aegadel peenardel – ja tunnete vahet.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
