Küpsete sõstra marjade korjamine tundub lihtne ja rõõmsameelne ülesanne, milles pole mingit salakavalust.
Kuid üks vale samm selles asjas võib märkamatult kahjustada tulevast saaki.
Paljud aednikud, soovides korvi kiiremini täis saada, korjavad marju ükshaaval, sõrmedega kobarast nipsates.
Just see harjumuspärane meetod peidab endas salakavalat lõksu järgmise hooaja saagikuse jaoks.
Probleem peitub õrnades viljakäbid, mis asuvad kobariku juures ja üheaastastel võrsetel. Need käbid on tulevaste marjakobarate algus ja need on koristamise ajal äärmiselt haavatavad.
Üksiku marja rebimisel kahjustub sageli õrn kude marja varre juures ja koos sellega ka lähedal asuv viljakasv. Väike haav või rebend muudab viljakasvu eluvõimetuks.
Kahjustatud viljakasvu kas kuivab ära või lihtsalt ei ärka kevadel. Visuaalselt võib põõsas pärast korjamist välja näha terve, kuid osa selle saagipotentsiaalist on juba pöördumatult kaotatud.
Viga süveneb veelgi asjaoluga, et selle tagajärjed ilmnevad alles aasta pärast. Aednik näeb kehva õitsemist ja on hämmeldunud, seostades seda muude põhjustega, aimamata eelmise aasta korjamist.
Olukorra päästmiseks ja saagi tagamiseks aitab põhimõtteliselt teistsugune tehnika. Sõstraid tuleb korjata ainult tervete kobaratena, neid ettevaatlikult rebides või lõigates otse alusest.
Selline meetod välistab täielikult kontakti viljakäbidega, mis asuvad kobara kinnituskohast allpool. Sõrmed või käärid puudutavad ainult kobara varre või väikest oksaosa.
Mustade sõstarde puhul, mille marjad kobaras valmivad peaaegu üheaegselt, on kobarate korjamine kõige mugavam ja tõhusam. Punaseid ja valgeid sõstaraid, mille kobarad valmivad sageli ebaühtlaselt, on samuti parem korjata tervelt, vajadusel hiljem järele korjates.
Väikeste kääride või oksakääride kasutamine kiirendab protsessi oluliselt ja vähendab põõsa juhusliku kahjustamise riski. Lõigatud kobar asetatakse ettevaatlikult mahutisse, vältides marjade muljumist.
Kobarate korjamise harjumus hoiab maksimaalselt viljakäbid tervena ja valmis kasvama. Põõs kulutab oma jõu nende arengule, mitte hooletult korjamise käigus saadud haavade paranemisele.
See lihtne harjumuse muutus tagab järgmisel hooajal rikkaliku õitsemise ja suure saagi aromaatseid marju. Hoolitsemine tulevase saagi eest algab õige korjamise harjumusega.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
