Enamik suvitajaid lõikab sõstraid varakevadel või hilissügisel, jättes mööda olulise hetke.
On veel üks oluline tähtaeg, mis mõjutab saagikust otsustavalt.
Suvine lõikamine, mis toimub kohe pärast marjade korjamist juuli lõpus – augustis, jäetakse sageli tähelepanuta.
Samal ajal võimaldab see taimel suunata oma jõud järgmise aasta õienuppude moodustumisele.
Vanade, haigete, murdunud ja põõsa keskosa tihendavate okste eemaldamine sel perioodil parandab valgustust ja ventilatsiooni. See vähendab haiguste tekke riski ja parandab järelejäänud võrsete kvaliteeti.
Noorte nullvõrsete (sel aastal kasvanud) tipude pintsettimine augustis stimuleerib nende harunemist. Rohkem harunenud võrsed annavad järgmisel aastal rohkem viljakobarad.
Suve lõikamise vahelejätmine põhjustab põõsa liigset tihendamist, eriti musta sõstra puhul. Sellistes tingimustes muutuvad marjad väiksemaks ja saak väheneb 30–40%.
Liiga hiline suve lõikamine (september) võib põhjustada uute võrsete kasvu, mis ei jõua enne talve puituda. Need võrsed külmuvad ära, nõrgendades kogu põõsa.
Kevadine lõikamine on oluline külmunud okste eemaldamiseks ja põõsa lõpliku kuju kujundamiseks. Suvine lõikamine aga loob aluse tulevasele viljakusele.
Kogemus näitab, et suvel lõigatud põõsad taluvad külmi talvesid kergemini. Taimed jõuavad valmistuda külmaks ja varuda vajalikud ained.
Proovige lisada suvine lõikamine oma sõstra hooldusgraafikusse. Erinevus saagikuses ja põõsaste tervises on märgatav juba järgmisel hooajal.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
