Tundub, et kassid on loodud magama, ja see on tõsi.
Aga mõnikord peitub selle unisuse taga olulisi sõnumeid, mida teie lemmik teile edasi anda üritab.
Nende peente vihjete mõistmine võib oluliselt muuta teie karvase sõbra elukvaliteeti, tugevdada teie sidet ja ennetada väikeseid probleeme enne, kui need suureks kasvavad.
Alustame kõige ilmsemast – liivakastist, kuid teise nurga alt. Jah, puhtus on oluline, kuid liivakasti asukoht on sama oluline. Kui liivakast asub müraka pesumasina kõrval või läbikäigukoridoris, kus inimesed pidevalt käivad, võib kass tunda end ebamugavalt.

See viib sageli liivakasti mööda laskmiseni, mida ekslikult peetakse pahandamiseks või terviseprobleemideks.
Proovige asetada liivakast rahulikumasse, privaatsemasse nurka, kus kass tunneb end turvaliselt. Veenduge, et liivakasti juurde on vaba juurdepääs, eriti vanematele kassidele, kellel võib olla raske kõrge liivakasti ronida või kitsastest ustest läbi pääseda.
Vesi on elu, kuid kassid võivad olla üllatavalt valivad. Paljud keelduvad joomast plastmassist kausikestest, kuna plastmass võib anda veele ebameeldiva maitse või lõhna. Proovige keraamilisi või klaasist nõusid.
Ka kuju on oluline – kassi vibrissid on väga tundlikud ja kui need joomise ajal pidevalt kitsa kausi serva puudutavad, tekitab see stressi. Valige laiad, madalad kausid. Ärge asetage veekausse söögi kõrvale – looduses väldivad kassid instinktiivselt vee joomist oma saagi lähedal, et seda mitte määrida.

Kõõmupuu ignoreerimine on sageli peavalu allikas. Põhjuseks ei ole sageli kassi laiskus, vaid eseme ebastabiilsus. Kui kõõmupuu kõigub või kukub, kui kass üritab oma küüsi teritada, tajub kass seda ohtlikuna ja leiab endale usaldusväärsema „treeningseadme” – teie diivani.
Valige rasked, kindlalt seisvad vertikaalsed küünte teritajad või kinnitage need kindlalt. Horisontaalsed variandid (pappmajad, spetsiaalsed vaibad) on samuti paljudele kassidele vajalikud. Ärge asetage küünte teritaja kuhugi nurka, vaid kohtadesse, kus kass armastab puhata või ärkab – just siis tekib neil loomulik soov venitada ja küüsi teritada.
Stress avaldub kassidel mitte nii selgelt kui koertel. Ülemäärane unisus, huvi kadumine mängude vastu, söögiisu vähenemine või vastupidi, sunduslik karvade lakkumine kuni kiilani – need on kõik tõsised märgid. Stressiallikas võib olla mis tahes: uue lemmiklooma või pereliikme ilmumine, remont, valjud helid akna taga, isegi uued mööbliesemed.
Teie ülesanne on tagada turvalised alad. Kõrged riiulid, peidukohad (kastid, majakesed), juurdepääs aknale, kust avaneb huvitav vaade (paigaldage tugev võrk!), aitavad kassil tunda, et ta kontrollib olukorda. Kasutage feromooni (diffuusoreid, kaelarihmu), mis aitavad luua rahulikkuse tunde.

Lõpuks räägime toidust. Piiramatu juurdepääs kuivtoidule kausis on mugav, kuid mitte alati kasulik. See on otsetee ülekuumenemise, rasvumise ja igavuse poole. Proovige kassile anda süüa portsjonitena 2–3 korda päevas.
Kasutage osa päevasest kuivtoidu normist mängudeks – puistake see põrandale, peidake paberpakendisse, millel on avad, või spetsiaalsetesse mõistatusmängudesse. See aktiveerib jahinstinkti, annab vaimselt koormust ja muudab söömise huvitavaks sündmuseks.
See reegel kehtib ka märgtoidu puhul – väikesed portsjonid kindlal ajal on kasulikumad kui kogu päeva seisva kausitäie. Vaadake oma kassi, pöörake tähelepanu pisidetailidele ja õpite tema keelt palju paremini mõistma.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!