Suvepalavus on tõeline proovikivi noortele istikutele ja täiskasvanud viljapuudele. Te kastate neid, näete niiske mulda tüve ümber ja olete rahul? Asjata!
Just see levinud väärarusaam – kastmine „tüve alla“ – on peamine viga, mis võib viia puu nõrgenemiseni või isegi surmani põua ajal, eriti noorte puude puhul.
Miks? Sest vee imemiseks kõige olulisemad juured ei asu tüve juures, vaid krooni ääres ja isegi kaugemal!
Täiskasvanud puu aktiivne juurestik asub selle okste projektsioonis, umbes 1–3 meetri (või enam) kaugusel tüvest.
Kastades ainult tüve juurde, niisutate ala, kus asuvad paksud skelettjuured, mis vett praktiliselt ei ime.
Õhukesed, niisked, imavad juured äärealadel jäävad kuivaks. Puu kannatab janu all, lehed närtsivad, kasv peatub, viljad võivad maha kukkuda. Kuidas õigesti kasta?
Reegel on lihtne: kastke mitte tüve alla, vaid võra ümber! Kujutlege, et puu võra heidab maapinnale varju – see ring (või ovaal) ongi aktiivse juurestiku ala.
Just siin tuleb mulda niisutada. Kuidas seda tõhusalt teha? Parim viis on teha puu ümber ringikujulised kraavid.
Noorte puukeste (1–3 aastased) puhul – 0,5–0,7 m kaugusel tüvest, sügavusega 10–15 cm.
Täiskasvanud puu puhul – 1,5–2,5 m kaugusel tüvest (sõltuvalt võra suurusest), sügavusega 15–20 cm.
Ärge kaevake liiga sügavale, et juurteid mitte kahjustada! Võite teha mitte ühe, vaid kaks kontsentrilist kraavi.
Teine võimalus – kasutada perforeeritud voolikuid (või tavalisi, millesse on tehtud väikesed augud), mis on paigutatud ringina puu võra projektsiooni järgi. Ühendage voolik veetorustikuga või tünniga ja laske veel aeglaselt imbuda.
Kolmas viis – tilkkastmine ringikujulise lindi või mitme ringikujuliselt paigutatud tilguti abil. Kui palju kasta? See sõltub puu vanusest, mullast ja ilmast.
Peamine põhimõte: kastke harva, kuid rohke, et niisutada mulda aktiivse juurestiku sügavuseni (minimaalselt 50–60 cm, täiskasvanud puude puhul parem 80–100 cm).
Noorele puule (3–5 aastat) – 5–8 ämbrit ühe kastmise kohta. Täiskasvanud õuna- või pirnipuule – 15–20 ämbrit, tugeva põua korral veelgi rohkem!
Kastmise sügavust saab kontrollida mõni tund pärast kastmist, kaevates äärealale kitsa augu.
Millal kasta? Ainult varahommikul või õhtul pärast päikeseloojangut. Kastmine päevasel kuumal ajal on puule stress ja vee raiskamine (see aurustub kiiresti).
Kui tihti? Tugeva kuumuse ja põua ajal – 7–10 päeva tagant rohke kastmisega. Sagedane pinnapealne kastmine on kahjulik – see harjutab juured kasvama pinnale, kus nad kergesti kuivavad ja ülekuumenevad.
Rohke harv kastmine stimuleerib juurte kasvu sügavale, niisketesse kihtidesse. Ärge unustage multšimist!
Paks kiht (8–10 cm) orgaanilist multši (niidetud seemneteta muru, õled, hakitud puit) puu ümber (aga mitte puu tüve vastu!) hoiab pärast kastmist kinni väärtusliku niiskuse, kaitseb juurte ülekuumenemist ja pärsib umbrohtu.
Pidage meeles: puuviljapuude õige kastmine ei ole kapriis, vaid vajadus nende tervise, haiguskindluse ja loomulikult teie tulevase rikkaliku saagi jaoks.
Ärge laske end petta niiske muld tüve ümber – kastke seal, kus puu seda tõesti vajab!
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
