Paljud köögiviljaaednikud jätavad ilma võimalusest saada kolm korda rohkem tomateid, jättes taimed tähelepanuta.
Mõned täpsed liigutused – ja põõsad suunavad oma jõud mitte haljastusele, vaid mahlakate viljade moodustamisele.
Kõrgekasvulised tomatisordid kipuvad vohama, tekitades tihedat lehestikku saagi arvelt. Üleliigsete võrsete eemaldamine suunab taime ressursid ümber munasarjadele, kiirendades nende valmimist ja parandades nende maitset.
Madalakasvulised sordid nõuavad ettevaatust: liigne pügamine võtab neilt elujõu.
Parem on alustada tööd hommikutundidel, kui lehed aurutavad niiskust. See vähendab seenhaiguste ohtu ja aitab taimedel kiiremini taastuda. Tööriistad desinfitseeritakse eelnevalt, et vältida haiguste ülekandumist põõsaste vahel.
Esimesena eemaldatakse maapinna lähedal kasvavad võrsed. Need puutuvad sagedamini kokku mullaga, muutudes haigustekitajate „väravaks“. Seejärel kontrollige põhitüve ja okste vahelisi telgitaguseid – seal tekivad kasutud võrsed, mis imavad endasse toitaineid.
Noori astelpuid on lihtne sõrmedega maha nipsata, ilma taime traumeerimata. Suured võrsed lõigatakse oksakääridega nurga all, jättes minimaalse jälje. Oluline on mitte kahjustada õietupsusid – just nendel kujuneb tulevane saak.
Pärast pügamist võib põõsas tunduda paljas, kuid see on ajutine. Ballastist vabanedes hakkab ta aktiivselt arendama juurestikku ja viljaoksasid. Nädala jooksul muutuvad nähtavaks uued munarakud ja lehed omandavad rikkaliku rohelise värvi.
Õhk ringleb vabalt varte vahel, vähendades niiskust – mis on fütoftahoroosi peamine põhjus. Päikesekiired soojendavad ühtlaselt kõiki taimeosi, kiirendades fotosünteesi.
Kompaktseid põõsaid on lihtsam siduda ja saagikoristus ei muutu viljade otsimiseks põõsaste vahel.
Iga 10-14 päeva tagant toimub korduv kärpimine, mis kontrollib uute võrsete ilmumist. Suve keskpaigaks nopitakse peavart, peatades vertikaalse kasvu. See võimaldab tomatitel suunata oma jõud juba moodustunud viljade valmimisele.
Õigeaegne kolletunud lehtede eemaldamine on teine viis põõsa tervise säilitamiseks. Need ei osale fotosünteesis, kuid tarbivad jätkuvalt niiskust ja mikroelemente. Jätke alles ainult ülemised rohelised kihid, mis kaitsevad vilju ülekuumenemise eest.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
