Table of Contents
Rullmuru juurdub paremini vihmase ilmaga – suvitaja
Mis on murule tähtsam: tarnekuupäev või palve jõud? Mõnikord tundub, et kõik sõltub ilmast – ja selles on omajagu tõtt. Kanal „Suveaed. Õnneliku suvitaja märkmed” räägib, kuidas ta augustis rullmurru paigaldas ja miks see protsess oli tõeline katsumus, kuid lõpuks muutus väikseks imeks.
Ettevalmistus: kolm päeva võitlust maaga
Muru telliti 1. augustiks, kuid tarnija lükkas kohaletoimetamise 8. augustile.
„Võib-olla isegi parem,” mõtles perenaine, sest rulli saab hoida maksimaalselt kolm päeva ja ala ettevalmistamine võttis aega.
Esmalt tuli lahti võtta ajutine kiviparkett, seejärel eemaldada küüslaugupeenar ja kogu ala ümber kaevata. Töö osutus raskeks: maa tuli puhastada murust ja umbrohutüvedest.
„Ümberkaevamine võttis kolm päeva! See on põrgulik töö, ma ütlen teile,” tunnistab autor.
Eriti ärritas üks umbrohi:
„Kahe nädala jooksul pärast niitmist kasvavad välja suured lehtkapsad. Juured ulatuvad sügavale, nagu porgandid. Neid saab välja tõmmata ainult labidaga.”
Liiv, käru ja meeste jõud
Pärast ümberkaevamist tuli maatükile viia viis tonni liiva. Veoauto ei saanud sinna sõita, seega valati liiv tee äärde ja tuli käsitsi vedada.
„Mees vedas käruga, mina tasandasin ja tampisin rulliga. Ostsin selle kuus aastat tagasi OBIs – tuli kasuks,“ kirjutab blogija.
Samal ajal asus ta ka haljastamisega tegelema: lõi lookleva lillepeenra, rajas selle äärde äärekivi ja vanadest raudpeenraosadest tegi vaarikapõõsaste äärde tara.
„Ma ei armasta sirgeid nurki,” täpsustab perenaine.
Tulevikus plaanib ta tee kivikillustikuga katta.
Ootamatu ost – hortensia
Teel aianduskeskusesse jäi perenaise pilk pidama ühe lopsaka hortensia põõsa peale, mis oli sordist Fantom.
„Armusin esimesest silmapilgust ja ei suutnud mööda minna!” tunnistab ta.
Uus taim sai koha spireea ja roniroosi vahel, mis kaunistab aia keskel asuvat kaart.
Muru paigaldamine ja väike ime
8. augustil toimetati muru kohale – 65 rulli. Noor autojuht-laadur laadis kõik maha poole tunniga. Õnneks oli nädal varem sadanud, nii et maa ja liiv olid hästi kokku tihenenud.
Keskpäeval hakkas perenaine rulli laotama, kui äkki kogunesid pilved ja kostis äike.
„Ma olin väga pettunud ja palusin Kõigekõrgemal mul töö lõpetada. Naise jaoks on märja muru paigaldamine ületamatu ülesanne.”
15 minuti pärast selgines taevas nagu võluväel. Kell nelja oli kogu muru valmis.
„Oh, jumalad!!! Kell 16.00 oli muru paigaldatud!” – hüüatas blogija rõõmsalt. – „Ma olen universaalne naine! Kõik võttis aega umbes neli tundi ja ma sain üksi hakkama,” kirjutab ta uhkelt.
Rullmurule oli perenaisele tõeline avastus: tema arvates ei saa seemnete külvamine võrrelda valmis professionaalselt kasvatatud muruga.
