Põrgupõrgusuurused maasikad ei ole müüt, vaid reaalsus, kui teada üht vana vanaisa meetodit.
Kaks nädalat enne marjade valmimist lõpetage kastmine, kuid pihustage põõsaid iga kolme päeva tagant joodilahusega (3 tilka 10 liitri vee kohta).
See kaitseb mitte ainult hallituse eest, vaid sunnib taime kogu energia suunama viljadesse. Suurte marjade saladus peitub ka esimeste õite eemaldamises.
Jah, see kõlab julmalt, kuid kui katkestada 30% varaseimatest õienuppudest, saavad ülejäänud topeltannuse toitaineid. Ja ärge unustage „õlgede alla panemist“ – sõna otseses mõttes.
Kuiv muru või saepuru põõsaste all säilitab niiskuse, hoiab ära mädanemise ja vabastab umbrohust. Ärge kasutage värsket rohtu – see tekitab kasvuhooneefekti ja hävitab juured.
Aga see pole veel kõik! Et maasikad ei muutuks väiksemaks, uuendage istandust iga 3–4 aasta järel ja eemaldage vanad põõsad halastamatult.
Võtke uued pistikud kõige tugevamatelt taimedelt, kuid mitte rohkem kui 3 tükki põõsast – vastasel juhul nõrgendate emataime. Veel üks nipp: kuu enne õitsemist toitke peenraid nõgeseteega.
Kasta neid nädal aega veega, kurna ja kasta juurte alla – see on looduslik lämmastiku ja raua allikas. Kui märkad, et marjad muutuvad vesised, lisa mulda tuhka – see on rikas kaaliumi poolest, mis vastutab suhkrusisalduse eest.
Ja ärge ignoreerige karvu! Kui te ei kavatse maasikaid paljundada, lõigake need kohe ära, et kogu energia läheks viljadesse.
Muide, pärast saagikoristust ärge unustage põõsaid superfosfaadiga (40 g 1 m² kohta) väetada – see aitab järgmiseks aastaks õienupud panna.
Ja viimane: kui soovite, et marjad küpseksid kiiremini, paigaldage peenra kohale kaared kilega.
Ärge aga katke neid tihedalt – jätke õhutamiseks pilud, muidu maasikad „ämbuvad“.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
