Table of Contents
Kevadel õitsvad aiad meelitavad ligi mitmesuguseid putukaid. Nende seas on mesilased ja liblikad, keda tervitame rõõmuga, on ka ebameeldivad sääsed ja herilased, aga on ka putukaid, kelle rolli ökosüsteemis me täielikult ei tea.
Nende hulka kuulub ka tulelõõskaja – massiliselt esinev putukas, kes moodustab kolooniaid puude tüvedel ja tekitab sageli vastikust. Siiski tasub esimene vastumeelsus ületada ja vaadata seda putukat veidi leebema pilguga. Lõppude lõpuks on ta aednike liitlane.
Tulelõõskaja. Mis putukas see on?
Tulelõõskaja on meie laiuskraadidel väga levinud putukas. Oma välimuse ja elupaikade tõttu nimetatakse teda sageli „trammijuhiks“, „vaguniks“ või „kalmukseks“. Tema tunnuseks on väike punakas keha, millel on iseloomulik märk ja kaks punkti. Tulelõõskajad võib näha soojades kohtades, näiteks müüridel, monumentidel, kõnniteedel ja puudel, kus nad kogunevad massiliselt ja nende suur arv võib tekitada vastumeelsust. Putukaid ei ole vaja karta, sest nad ei tee meie aias palju kasulikke asju, kuigi nende kohalolek võib olla häiriv. Nad mitte ainult „koristavad“ meie aias, vaid võivad ka eemale peletada teisi putukaid, keda me oma teel kohtuda ei soovi.
Tulelõõskaja – millega see putukas toitub?
Kui keegi kardab tulelõõskaja, siis on meil hea uudis. Putukas ei hammusta ega näri inimesi, seega on ta täiesti ohutu. Ta toitub taimede rakumahlast, kuid ei tekita meie aia kultuuridele suuremat kahju. Mõnikord juhtub, et ta huvitub Eestis populaarseist akatsia- või pärnapuudest, kuid ka neid ei hävita. Kõige suurem haruldus kõrvitsalaste jaoks on aga meie aias leiduv surnud orgaaniline aine, st nad toituvad kõigist jäätmetest, mis võivad koguneda meie põllukultuuride vahele. Tänu sellele, et putukad neid söövad, väheneb tõenäosus, et meie peenarde või põõsaste vahele satuvad muud kahjurid, kes hävitavad kasvatatavaid taimi.
Kas tiibadeta tulelõõskaja on ohtlik?
On teada, et tulelõõskajad on väga kasulikud olendid, kes aitavad meil põllukultuure korras hoida. Nad ei ole inimestest huvitatud, seega võime end turvaliselt tunda. Neil ei ole palju looduslikke vaenlasi ja teised putukad hoiavad neist eemale. Tulelõõskajad eritavad väga iseloomulikke aineid, mis on hirmutavad. On täheldatud, et kohtades, kus esineb „trammijuhte“, on sääsed vähem aktiivsed, mistõttu saame tänu neile nautida vähem nende ebameeldivate lendavate putukate nõelamisi.
Kuidas tulelõõskajad aias minema ajada?
Kui tulelõõskajad on väga palju ja need häirivad meid, siis halvim, mida teha, on need hävitada. Keemiliste vahendite või repellentide kasutamine probleemi lahendamiseks ei ole soovitatav. Need ei mõju tulelõõskajale ja lisaks sellele mõjutavad tugevalt looduskeskkonda. Parim on jätta putukad rahule, kuid kui nende kohalolek häirib meid väga, tasub proovida teisi, vähem radikaalseid meetodeid. Kahjuks võib kowalikute teisaldamine teise kohta olla väga tüütu, seetõttu võib kasutada veejoa või aiablaskjat. Kui putukad ilmuvad meie dekoratiivsele puule, võib need maha raputada.
Tähelepanu: tulelõõskajad segatakse sageli lillikärbsega – ohtliku mardikaga, mis hävitab meie põllukultuure. Kuigi mõlemad olendid on sama värvi ja mõnikord ka sama kujuga, ei ole kahjuril iseloomulikku musta märki ja täpikesi oma väikesel kehal.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
