See, mida tavaliselt kokku riisutakse ja põletatakse, osutus tõeliseks aardeks aianduses. Kuuse- ja männikäbid võivad muutuda multšiks, mis mitte ainult ei näe dekoratiivne välja, vaid laguneb ka aeglaselt, hoides mulla niiskena ja õhulisena. Hirmud, et need muudavad mulla liiga happeliseks, osutusid ülepaisutatuks: mõju on minimaalne ja ei häiri taimi peaaegu üldse. Selgub, et puu all vedelevad käbid võivad asendada kallid poest ostetud materjalid.
Käbid ei ole lihtsalt orgaaniline aine, vaid ka mugav varjupaik trikoderma jaoks, selle mikroskoopilise armee jaoks, mis võitleb taimede seenhaigustega. Sageli ilmub see ise käbide sisse, kuid soovi korral saab protsessi kiirendada – piisab, kui sinna „asustada” spetsiaalsed preparaadid. Tulemusena toimib käbi nagu väike bioreaktor, mis elab oma salajast elu ja aitab saaki säilitada.
Pääste põua ajal
Kui täita istutusauk purustatud käbidega, toimivad need nagu käsn, imades liigse vee endasse ja andes selle juurtele vajalikul hetkel. See on eriti väärtuslik, kui suvi muudab köögiviljaaia tolmuliseks kõrbe ja kastmine muutub esmatähtsaks ülesandeks. Käbid aitavad toime tulla ka niiskuse kõikumistega: taimed kannatavad vähem järskude muutuste all, mis tähendab, et nad kasvavad kindlamalt.
Universaalne mullaõhutaja ja drenaaž
Purustatud käbid võib segada seemnete mulda – kolmandik kogumahust muudab mulla kergeks ja õhku läbilaskvaks. Lisaks sobivad need ka toataimede drenaažiks: kerge, looduslik materjal toimib sama hästi kui keramzit. Seega ei ole okastel „suvepuhkuse prügi staatust” – need muutuvad universaalseks vahendiks, mis säästab raha ja lahendab korraga mitu ülesannet.
