Table of Contents
Kaaliumpermanganaat ehk mangaan on pikka aega kuulunud taimearsenali – väetise, antiseptikumina ja kahjurite vastu mõeldud „tapva“ vahendina.
Kuid selle lilla lihtsus peidab endas palju varitsusi. Vaatamata selle populaarsusele kutsuvad kogenud köögiviljaaednikud üles suhtuma mangaani ettevaatlikult.
Mangaan väetisena: vähe kasu, palju riski
Paljud inimesed usuvad, et mangaanilahus väetab mulda kaaliumiga ja kiirendab taimede kasvu. Teoreetiliselt – jah. Praktikas – kaaliumi on koostises liiga vähe, et taimedele anda. Märkimisväärse mõju saavutamiseks tuleb kasutada kontsentraati, kuid:
- suur annus võib põletada juured,
- mulla happesus on häiritud,
- kasv pigem pidurdub kui kiireneb.
Selline „väetamine“ kahjustab rohkem kui aitab.
Kahjurite ja haiguste vastu: ebaefektiivne ja ebaturvaline
Levinud on arvamus, et mangaan tõrjub putukaid ja ravib seenhaigusi. Kuid:
- Mõistlikus kontsentratsioonis on see liiga nõrk, et kahjustada kahjureid või seente eoseid.
- Ja tugevamas kontsentratsioonis on see juba taimedele endile ohtlik.
Sama kehtib ka seemnete desinfitseerimise kohta: nõrk lahus on kasutu, tugev lahus aga võib seemned enne istutamist „ära keeta“.
Miks kasutatakse ikka veel
- odavalt,
- lihtne valmistada,
- „vanaema meetod“ tundub usaldusväärne.
Kuid ajad on muutumas. Kaasaegsed abinõud on palju tõhusamad ja ohutumad. Ja mangaani puhul on piir „kasuliku“ ja „kahjuliku“ vahel liiga õhuke, et sellega riskida.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
