Sipelgad, mis kannavad endas kahjurit, suudavad hooaja jooksul hävitada saagi isegi kõige paremini hoitud aias.
Kuid nende peatamiseks on võimalus ilma keemia ja keeruliste meetoditeta.
Selgub, et mõned taimed võivad muutuda viljapuude loomulikeks kaitsjateks. Nende lõhn toimib putukate jaoks häiresignaalina, mis sunnib neid seda kohta vältima.
Selliste „ihukaitsjate“ seas paistab sohimünt – ereda lõhnaga ja tagasihoidliku iseloomuga mitmeaastane taim. Selle eeterlikud õlid sisaldavad aineid, mida sipelgad ja kirbud füsioloogilisel tasandil ei talu.
Soomündi on soovitatav istutada õunapuude lähedusse. Piisab mitme põõsa paigutamisest meetri kaugusele tüvedest, et luua kaitsev ümbermõõt.
Taim kohaneb kergesti erinevate tingimustega: talle sobib nii päikesepoolne kui ka poolvarjuline ala. Peamine on tagada mulla mõõdukas niiskus, eriti esimestel nädalatel pärast istutamist.
Mündi juurestik ei konkureeri viljapuudega ressursside pärast. Vastupidi, see parandab mulla struktuuri, muutes selle murenemisvõimelisemaks ja hingavamaks.
Sipelgad, mis on piparmündi lõhna tundnud, kaotavad oma orienteerumise ja lõpetavad lehtedel olevate kärntide „karjatamise“. See katkestab kahjurite sümbioosi, mis viib nende järkjärgulise kadumiseni.
Efekti saavutamiseks piisab kahest või kolmest põõsast puu kohta. Münt levib kiiresti, moodustades tihedaid kobaraid, mis lisaks sellele suruvad umbrohud maha.
Kastmine on vajalik ainult kuival perioodil – taim on vastupidav ajutistele temperatuuri- ja niiskusmuutustele. Väetamine ei ole vajalik.
Lisaks kaitsele putukate eest meelitab soomünt mesilasi ja kimalasi, parandades õunapuude tolmeldamist. See mõjub positiivselt munarakkude arvule ja viljade suurusele.
Aed, kus see taim kasvab, näeb hoolitsetud ja terve välja. Piparmündi aroom seguneb lilleliste nootidega, luues loodusliku harmoonia atmosfääri.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
