Paljud aednikud märkavad, et okaspuud kaotavad kevade alguses oma värvi ja tiheduse.
Seda on lihtsam parandada, kui arvata, kui õigel ajal õiged meetmed võtta.
Soojuse saabudes hakkavad taimed aktiivselt kasvama noori võrseid. Okaste moodustumiseks vajavad nad rohkem lämmastikku, mis stimuleerib roheluse arengut.
Optimaalsed toitainete allikad on kompost või biogumi. Need orgaanilised väetised rikastavad mulda mikroelementidega, rikkumata selle looduslikku tasakaalu.
Bioguhmust valmistatud vedelad ekstraktid imenduvad kiiremini, eriti koos kastmisega. Neid soovitatakse lisada soojendatud mulda, kui külmaoht on minimaalne.
Täiendavat kaitset haiguste vastu tagavad biofungitsiidid. Kasulikel bakteritel põhinevad preparaadid pärsivad patogeenset mikrofloorat, tugevdades taimede immuunsust.
Enne väetiste lisamist tuleb muld niisutada. Toitained ei imendu juurtesse, kui muld jääb isegi väiksel sügavusel kuivaks.
Mineraalväetiste ülemäärane kasutamine võib kahjustada okaspuuviljelusi. Orgaanilised koostisosad toimivad pehmemalt, vähendades juurestiku keemilise põletuse ohtu.
Mulla kobestamine tüvede ümber parandab hapniku ja vee juurdepääsu. See suurendab väetiste tõhusust, võimaldades taimedel talve järel kiiremini taastuda.
Multšimine turbaga või purustatud koorega säilitab niiskuse mullas. Multšikiht kaitseb ka juurteid temperatuurikõikumiste eest ja aeglustab umbrohu kasvu.
Okaspuud ei vaja sagedast väetamist – piisab ühest kevadisest väetamisest. Liigne lämmastiku kogus suvel või sügisel häirib taimede ettevalmistust talveks.
Okaste regulaarne kontrollimine aitab õigeaegselt märgata toitainete puuduse märke. Okaste kolletumine või langemine viitab sageli hoolduse korrigeerimise vajadusele.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
