Agronoomid soovitavad viiulit külvata enne talve, et kevadel oleks õitsemine varajane ja rikkalik
Kui soovite kevadel näha lillepeenras värvikaid, varajasi viiulite õisi, on parim lahendus külvata need enne talve. See meetod on ammu ennast tõestanud kui usaldusväärne viis saada karastunud taimed ilma pikaajalise seemnete kasvatamiseta kodus. Sügisene külv imiteerib looduslikke tingimusi: seemned talvituvad mullas, läbivad loomuliku stratifikatsiooni ja kevadel tärkavad üheaegselt, ületades arengukiiruses märtsi seemned.
Millal istutada ja kuidas valida koht
Viola külvamine talveks sobib piirkondadele, kus on mõõdukas kliima, kus pinnas ei külmu sügavalt ja lumikate püsib suurema osa talvest. Optimaalne aeg on oktoobri lõpust novembri alguseni, kui maa on jahtunud, kuid veel ei ole külmunud.
„Peamine on mitte hilineda külvamisega: külmunud pinnas ei lase seemnetel juurduda,” märgivad agronoomid.
Istutamiseks valitakse päikeseline koht, kus on pehme ja viljakas pinnas. Oluline on tagada hea drenaaž, et vesi ei seisaks – liigne niiskus võib põhjustada seemnete mädanemist.
Mida teha, kui sügis on soe ja vihmane? Parem on oodata esimese öise külmaga: liiga soojas mullas võivad seemned enneaegselt idaneda ja esimese külmaga hävida.
Talvise külvi tehnika
Külvamiseks valmistatakse ette madalad vaod või augud. Seemned külvatakse otse avamaale, katades need õhukese mullakihi või liivaga – umbes 0,5 cm. Sellest piisab, et tagada kontakt mullaga ja kaitsta tuule eest.
Pärast külvamist võib peenra multšida kuivade lehtede või okstega – see säilitab soojuse ja takistab külmumist. Oluline on, et muld jääks niiske, kuid mitte märg.
Kevadel eemaldatakse katte ettevaatlikult, kui lumi sulab ja muld hakkab soojenema. Tavaliselt ilmuvad idud temperatuuril +10…+15 °C kahe-kolme nädala pärast.
Kas protsessi on võimalik kiirendada? Seda pole vaja: loodusliku stratifikatsiooni läbinud taimed valivad ise parima aja ärkamiseks ja annavad tugevad võrsed.
Miks see toimib
Talvise külvi peamine eelis on see, et seemned läbivad loodusliku stratifikatsiooni – külma mõju, mis stimuleerib nende ühtlast idanemist. Tänu sellele on kevadised idud ühtlased ja elujõulised.
Alates idanemise algusest kuni esimeste õite ilmumiseni kulub umbes kolm-neli kuud, seega õitsemine algab juba mais-juunis, märgatavalt varem kui kevadel istutatud taimedel.
„Talvine külv annab tugevamad ja haigustele vastupidavamad taimed,” väidavad aednikud.
Tüüpiline algajate viga on istutada liiga sügavale või kasta pärast külmaperioodi. Selle tagajärjeks on seemnete liikumine sügavale, kus nad ei saa hapnikku ja ei idane. Alternatiiviks on seemned õrnalt mulda puistata ilma tihendamata ja jätta peenar loodusliku sademe alla.
Karastamine ja muretu õitsemine
Talvine külvamine muudab viiulikese vastupidavaks ilmastiku muutustele. Sellised taimed ei karda tagasitulevaid külmasid ja säilitavad oma dekoratiivsuse kauem. Nad õitsevad rohkem ja õitsemisperiood venib peaaegu sügiseni.
Aga mis siis, kui talv osutub lumevaeseks? Siis võib peenra katta täiendava kihiga okaspuuokstest või agrofiiberiga, et kaitsta külvi külmumise eest.
Kevadel kohanevad karastunud taimed stressita: neil on tugev juurestik ja kõrge vastupidavus seenhaigustele. See on eriti oluline niiskete kevadega piirkondades, kus noored taimed kannatavad sageli liigse niiskuse all.
Mitte ainult viiul
Talvise külvi meetod sobib mitte ainult viiulitele. Samasse peenrasse võib külvata ka teisi külmakindlaid üheaastaseid lilli:
- marjatarad,
- kummuli,
- nasturtsia,
- escholtsia,
- alissum,
- üheaastane nelk,
- levkoje,
- moon,
- portulak,
- godetsia.
Need taimed, nagu ka viiul, läbivad loomuliku karastamise, annavad ühtlased võrsed ja õitsevad ilma ümberistutamiseta juba suve alguses.
Kas ühes peenras on võimalik kasvatada mitut kultuuri? Jah, kui järgida istutuste vahelist vahekaugust (vähemalt 15 cm), et kevadel oleks taimi lihtne ümber istutada püsivasse kasvukohta.
Kokkuvõte: vähem vaeva – rohkem ilu
Viola talvine külvamine on viis, kuidas anda tulevaste lillede eest hoolitsemine üle loodusele. Seemned talvituvad maas, ilma et neid oleks vaja hooldada, ja kevadel ärkavad nad tugevate ja kasvamiseks valmis.
Meetod sobib neile, kes soovivad varajast ja rikkalikku õitsemist ilma koduste muredeta, samuti aednikele, kes eelistavad looduslikke kasvatustehnoloogiaid.
Aeg on seda tõestanud: talve eel külvatud anjutoonid õitsevad varem ja rõõmustavad kauem oma õitsvate pungadega.
