Kevad on aeg, mil iga päev loeb. Kuid mõned vead võivad kõik pingutused läbi kriipsutada.
Näiteks liiga varajane seemikute istutamine avamaale.
Isegi kui päeval on soe, võivad öökülmad ebaküpsed taimed hävitada.
Kasutage kattematerjali või plastpudelitest valmistatud mini-kasvuhooneid. Teine levinud viga on sügavale kaevatud voodid.
See hävitab mulla struktuuri ja hävitab kasulikud mikroorganismid. Selle asemel piisab pinnapealsest lahtimullaharuga lõhestamisest.
Paljud inimesed kiirustavad põõsaste ja puude kärpimisega enne mahlapuude liikumise algust, kuid oluline on arvestada taimeliigiga.
Kiviktaimed (kirss, ploom) on parem kärpida suvel pärast saagikoristust, et vältida võsastumist.
Ja kartuli istutamisel ärge matke mugulaid rohkem kui 10 cm sügavusele – see aeglustab nende idanemist.
Ärge jätke tähelepanuta ka tööriistade ettevalmistamist: oksakääride ja labidate teritatud terad vähendavad taimede ja teie selja kahjustamise ohtu.
Teine lõks on liigne kastmine. Kevadel jääb muld lume sulamise tõttu pikaks ajaks niiskeks ja liigne vesi põhjustab juuremädanikku.
Kontrollige niiskust sõrmega: kui muld on 5 cm sügavusel kuiv, kastke.
Ja tagasipöörduvate külmade eest kaitsmiseks kasutage „pritsimist“ – pritsige taimi enne päikeseloojangut veega.
Külmutades vabastab vesi soojust, mis säästab lehti külmumise eest.
Ärge unustage toitmist, kuid fanatismita. Noored rohelised vajavad lämmastikku, kuid selle üleküllus muudab taimed kahjurite suhtes haavatavaks.
Mineraalväetiste asemel proovige nõgeseteed: täitke seda nädal aega veega, lahjendage seda 1:10 ja kastke voodeid.
See on ökoloogiline ja tõhus. Ja lõpetuseks, ärge kiirustage eelmise aasta lehtede eemaldamisega puude alt.
Need toimivad mullana ja kaitsevad juuri külma eest. Eemaldage need alles siis, kui soojus on stabiilne.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.
