Kui saak muutub igal aastal üha tagasihoidlikumaks, ei pruugi põhjus peituda ilmastikuoludes, vaid peenras endas. Aednikud teevad sageli ühe vea, mis nullib kõik pingutused.
Vale külvikord on stabiilse saagi peamine vaenlane. Kui istutada ühte ja sama kultuuri ühte ja samasse kohta, ammendub pinnas.
Iga taim kasutab teatud toitaineid ja jätab endast maha spetsiifilised mikroorganismid. Ilma kultuuride vaheldumiseta kaotab maa tasakaalu ja muutub haavatavaks.
Ühel peenral on võimalik saada kolm saaki, kui istutused on õigesti jaotatud. Kevadel – varased köögiviljad, suvel – põhilised kultuurid, sügisel – rohttaimed.
Rohttaimed taastavad mulda ja tõrjuvad kahjureid. See võimaldab vältida kemikaale ja säilitada maatüki ökoloogilisuse.
Paljud perenaised ei arvestagi, et isegi väikesed maatükid vajavad planeerimist. Ilma selleta langeb saagikus juba teisel aastal.
Eriti oluline on vältida põldviljade korduvat istutamist. Tomatid, paprikad ja baklažaanid kurnavad mulda ja meelitavad ligi samu kahjureid.
Peenar peab puhkama vähemalt ühe hooaja. Selleks kasutatakse sinepit, faceliat või kaera – need rikastavad mulda ja tervendavad seda.
Isegi kolm peenart saab muuta täisväärtuslikuks tsükliks. Peamine on vaheldada taimerühmi ja arvestada nende vajadustega.
Kogenud aednikud koostavad skeemid mitmeks aastaks ette. See võimaldab vältida haigusi ja stabiliseerida saaki.
Tihe istutus takistab samuti taimede arengut. Valgus ja õhk on kultuuri tervise jaoks võtmetegurid.
Kui järgida külvikorda ja anda maale puhkust, on saak stabiilne. Ja peenar on viljakas ja vastupidav välistele teguritele.
