Kui teie kompost meenutab prügimäge, mitte musta kulda aiamaale, on aeg muuta lähenemisviisi.
Peamine viga on visata sinna kõike, mis kätte satub.
Kartulikoored, fitoftora nakatunud kartulid, plastist teepakkid, lihajäätmed – need ei kuulu komposti!
Piirduge taimejääkidega, munakoorte ja värvimata paberiga. Et hunnik ei haiseks, vahetage kihte: rohelised jäätmed (rohi, köögiviljad) pruunide (saepuru, kuivad lehed) vahel.
Kui lõhn ikkagi jääb, lisage käputäis tuhka või dolomiidijahu – need neutraliseerivad happesuse. Ja et peletada närilisi, kaevake ümberringi sireli või koirohu oksad – nende lõhn toimib paremini kui ükski mürk.
Ja pidage meeles: õige kompost valmib 6–12 kuuga, mitte kolme aastaga, nagu paljud arvavad. Piisab, kui kord kuus kihid kahvliga ümber pöörada, et tagada hapniku juurdepääs.
Aga see pole veel kõik! Näiteks aitavad protsessi kiirendada… vihmaussid. Laske need komposti, ja nad mitte ainult ei kobesta massi, vaid rikastavad seda ka koprolitidega – loodusliku väetisega.
Ärge kasutage selleks tavalisi aiaussid, vaid ostke spetsiaalsed Kalifornia ussid. Kui aga oodata ei ole aega, tehke „kiirkompost“: purustage kõik jäätmed, valage üle pärmi lahusega (100 g 10 l vee kohta) ja katke mustaga kilega.
Juba 2–3 kuu pärast on humus valmis. Ja veel: ärge kunagi lisage hunnikusse tsitrusviljade koori – need tapavad kasulikke baktereid.
Kohvipaksust aga võite julgelt lisada – see meelitab mikroorganisme. Ja viimane nõuanne: kui kompost on liiga kuiv, kastke seda nõrga nõgeseteega, kui märg – lisage pappi või ajalehti.
Siis saab teie „istandus“ teie uhkuseks ja naabrid sosistavad, et te teete maaga nõidust!
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
