Table of Contents
Mustikas on Eesti aedades hädavajalik. See ei ole üllatav, sest vili on maitsev ja sisaldab tervist edendavaid omadusi.
Hiljuti on aga tõelise konkurendina silma paistnud teine taim. Tegemist on marmelaadiga, mis on juba mõnda aega võitnud aiamaaomanike südameid. Kas seda üsna alahinnatud põõsast tasub istutada?
Kas mesikäpp on mustikale konkurent? Sellist otsust on raske langetada, eriti kuna just viimasel on Poola aedades oluline koht. Mesikäpp (Eestis enim levinud: lamracka, kanada- ja leppalehine) on sama maitsvate viljadega ja veidi vähemate nõudmistega hoolduse osas.
Seetõttu ei ole põhjuseta, et ta on viimasel ajal võitnud aiandusettevõtjate südamed. Seda kaunistavad värvilised õied ning suvel kannab põõsas maitsvaid ja tervislikke vilju. Puuduseks on see, et ta kannab vilja kolme kuni nelja aasta pärast istutamist.
Mesikäpp viljad, tervise aardelaegas
Mesikäpp viljad on rikkad antotsüaanide, kaaliumi, kiudainete ja B-vitamiinide poolest. See kombinatsioon toetab immuunsust nakkusperioodil ja aitab väsimuse korral. Lisaks aitab eespool nimetatud koostisosade sisaldus kaasa võitlusele vabade radikaalide vastu. See tähendab, et need aitavad aeglustada vananemisprotsessi ning avaldavad positiivset mõju ka südamele ja vereringesüsteemile.
Mesikäpp on magusamad kui mustikad ja nende aroom meenutab sõstrate ja mustikate segu. Neid võib süüa kohe või valmistada neist moosi, siirupit ja moosi. Nad sobivad hästi ka kookide ja magustoitude lisandina.
Nõuded marmaliidile
Mesikäpp eelistavad substraati, mille pH on 6,2 kuni 7,5 (kergelt happeline kuni aluseline). Hea mõte on sihtkoha eelnevalt hapetuks muuta, nt kaltsiumkarbonaadiga. Põõsas annab rikkaliku saagi, kui selle asukoht on päikesepaisteline. Ta kasvab hästi ka veidi varjulises kohas.
Põõsas ei ole kastmise suhtes väga nõudlik. Puuduse ajal on siiski hea meeles pidada regulaarset kastmist (eriti noore põõsa puhul). Aasta pärast istutamist peaks kastmine olema intensiivsem – see võimaldab taimel hästi juurduda.
Millal õitseb mesikäpp?
Kuuskede õitseb aprilli lõpus ja mai alguses. Oksad on sel ajal kaetud kobarate õitega. Nad on vastupidavad madalatele temperatuuridele, seega tulevad nad toime ka maikuu külmade ajal. Põõsas kannab vilju juuli lõpus või augusti alguses. Marmori viljad on ka lindude jaoks delikatess, seega võib põõsast kaitsta näiteks spetsiaalsete võrkudega.
Mesikäpp on kodumaine Põhja-Ameerikas ja Kanadas. Seda kasvatatakse ka Hollandis, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Eestis käsitletakse seda väga sageli ilutaimena. Sõltuvalt sordist võtab ta põõsa või puu kuju, mis võib ulatuda mitme meetri kõrguseks. Põõsas võib kasvada üksinda või moodustada lahtise heki.
Kõige populaarsem – mis puutub kasvatatud sortidesse – on leppalehine marmortaim. Kõige magusam ja ühtlasi kõige viljakam sort on ‘Smoky’, mis võib kasvada veidi üle 4 m kõrguseks. Lisaks „Smoky“ on soovitavate sortide nimekirjas veel „Northline“, „Honeywood“, „Martin“ ja „Thiessen“.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
