Juuli lõpus, kui suvi jõuab oma aktiivseimasse faasi, hakkavad kõrvitsad ja suvikõrvitsad kiiresti kasvama.
See kiire kasv, kuigi näeb muljetavaldav välja, võib osutuda probleemiks, kuna see tihti häirib taime vilja moodustumist.
Selle tulemusena võivad taimed kulutada oma ressursse mitte viljade arendamisele, vaid liigse rohelise massi kasvatamisele, mis lõppkokkuvõttes võib viia saagikuse languseni.
Just seetõttu on õigeaegne võrsete tipude kärpimine oluline samm nende kultuuride hooldamisel.
Selleks ajaks on kõrvitsad ja suvikõrvitsad tavaliselt juba moodustanud peamise lehemassi ja viljad. Kui aga võsude kasvu ei kontrollita, hakkavad nad kulutama toitaineid mittevajalikule rohelusele, mis aeglustab viljade arengut. Kärpimise peamine eesmärk on peatada pikkusesse kasvav vegetatiivne kasv ja suunata kõik mahlad ja toitained juba moodustunud viljadesse. See on eriti oluline, et viljad saaksid täituda ja küpseda enne sügise külmade saabumist.
Lõikamine toimub järgmiselt: pärast 2–3 vilja moodustumist põhitüvel lõigatakse selle tipuosa ära. Viimase kõrvitsa kohale jäetakse tüveosa 4–5 tervete lehtedega. See võimaldab taimel jätkata vajalike toitainete saamist, säilitades samal ajal tasakaalu vegetatiivse ja generatiivse kasvu vahel. Külgvõrsed ehk võrsed vajavad samuti tähelepanu: need lühendatakse pärast esimese vilja tekkimist igal võrsul, jättes vilja kohale 3–4 tervet lehte.
Põõsasuvikõrvitsate ja suvikõrvitsate puhul on peavõra kärpimine palju haruldasem. Kuid kui põõsas on väga tihe, on soovitatav ettevaatlikult ära lõigata 1–2 vanimat lehte põõsa keskel. See parandab õhu ringlust taime sees, mis omakorda vähendab mädaniku ja muude seenhaiguste tekke ohtu, eriti vihmasel ja niiskel ilmaga.
Optimaalne aeg kärpimiseks on hetk, kui viljakupud muutuvad selgesti nähtavaks ja hakkavad aktiivselt kasvama. Liiga varajane sekkumine võib põhjendamatult vähendada taime potentsiaalset saagikust. Seetõttu on oluline jälgida taimede seisundit ja määrata õige aeg selle protseduuri läbiviimiseks.
Pinnakärpimisel tuleb kasutada ainult puhtaid ja teravaid tööriistu, nagu käärid või oksakäärid. Võrsete kätega murdmine ei ole soovitatav, kuna sellised rebendid paranevad halvemini ja on kergemini nakkusohtlikud. Pärast kärpimist hakkab taim kogu oma energia suunama järelejäänud viljade küpsemisele, mis on väga oluline suureviljaliste kõrvitsate puhul, mis peavad enne külmade saabumist jõudma piisava massi koguda.
Õige kärpimine parandab mitte ainult saagi kvaliteeti, vaid aitab ka taimi tervena hoida.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
