Pika puhkuse järel kooli tagasi minemise vastuseis on paljude laste jaoks täiesti normaalne reaktsioon. Tavapärase veenmise ja survestamise asemel tasub proovida teisi lähenemisviise, mis põhinevad põhjuste mõistmisel.
Esimene taktika – aktiivne kuulamine ilma hukkamõistuta. Laske lapsel rääkida, esitades avatud küsimusi: „Mida sa kõige rohkem ei taha teha?”, „Mis tundub kõige raskem?”.
Kui olete kuulnud tema tõelised hirmud, saate neid sihipäraselt lahendada, mitte võidelda üldise vastumeelsusega.
Mõnikord piisab lihtsalt tema tunnete tunnistamisest („Ma mõistan, et sa ei taha puhkust lõpetada”), et pinget leevendada.
Teine taktika – keskendumine kooli meeldivatele aspektidele. Aitate lapsel meenutada sõpru, lemmiktegevusi, huvitavaid sündmusi, mis teda ootavad, kuid tehke seda märkamatult, justkui muuseas.
Looge väikesed meeldivad kinnituspunktid, mis on seotud kooliga, näiteks eriline hommikusöök esimestel päevadel või ühine uute koolitarvete valimine. See nihutab rõhu negatiivselt positiivsele ootusele.
Kolmas taktika – ühine planeerimine ja režiimi taastamine. Asemel et käske anda, kaasake laps protsessi: „Mõtleme koos, kuidas oleks kergem üles tõusta?”, „Millise seljakoti paneme õhtul kokku?”.
Kooligraafiku järkjärguline kasutuselevõtt nädal enne kooli algust (varem magama minna, päev struktureerida) muudab ülemineku sujuvamaks. Laps tunneb end osalisena, mitte mõjutatava objektina.
Pöörake tähelepanu lapse füüsilisele seisundile pärast lõõgastavat puhkust. Taastage järk-järgult sobiv magamamineku aeg ja kontrollige õhtust seadmete kasutamist, kuna unepuudus suurendab järsult vastumeelsust.
Kerge füüsiline tegevus hommikul või jalutuskäik enne kooli aitavad ärgata ja parandavad tuju. Sellest võib saada meeldiv ühine rituaal, mis alustab päeva reipamalt.
Ärge ignoreerige võimalikke reaalseid probleeme, mida laps võib häbeneda otse välja öelda (konfliktid, raskused õppimisel). Huvituge diskreetselt suhetest õpetajate ja klassikaaslastega, võib-olla on vastuseisu taga konkreetne raskus.
Kasutage mängu või loovust, et töötada läbi ärevus: joonistage tuleviku kool, mängige esimest koolipäeva mänguasjadega. See on lapsele ohutu viis oma hirmude väljendamiseks ja teile nende sügavama mõistmise viis.
Kiitke mitte ainult tulemuse (valmis koolikott) eest, vaid ka pingutuste ja vastumeelsuse ületamise eest.
Rõhutage, kuidas ta hakkama sai: „Ma nägin, kui raske sul oli tõusta, aga sa tegid seda – see on suurepärane!”.
Otse veenmise asemel nende taktika kasutamine võtab veidi rohkem aega, aga annab püsiva tulemuse. Te näitab austust lapse tunnetele ja õpetate teda toime tulema vältimatute muutustega.
Aegamööda asendub vastupanu harjumusega ja teie suhe tugevneb usalduse kaudu. Peamine on säilitada kannatlikkus ja järjepidevus, ootamata kohest entusiasmi
