Kui laps valetab, ei pruugi see alati petmisena paista. Mõnikord maskeerub vale fantaasia või kaitsereaktsioonina.
Psühholoogid arvavad, et lapsed hakkavad teadlikult valetama nelja-aastaselt. See on seotud abstraktse mõtlemise arengu ja tagajärgede mõistmisega.
Kui laps väldib silmsidet ja muudab intonatsiooni, võib see olla valetamise tunnus. Samuti võib ta kasutada liiga üksikasjalikke selgitusi, et tähelepanu kõrvale juhtida.
Mõned lapsed hakkavad vestluse ajal oma riideid või juukseid näpistama. See on sisemise pingetunde väljendus ja katse varjata emotsioone.
Vale võib kaasneda järsu käitumise muutusega. Laps muutub kas ülemäära rahulikuks või vastupidi – ärrituvaks.
Kui laps kordab sageli sama fraasi, võib see olla õpitud vastus. Ta üritab veenda täiskasvanut, olles ise oma sõnades kindel.
Psühholoogid soovitavad valele agressiivselt mitte reageerida. Parem on küsida täpsustavaid küsimusi ja anda lapsele võimalus oma sõnu ümber mõelda.
Mõnikord tekib vale karistuse hirmust. Sel juhul on oluline luua usalduslik ja turvaline õhkkond.
Kui laps valetab regulaarselt, võib see olla märk sisemisest konfliktist. Ta ei tunne, et teda kuulatakse, ja otsib viise enda kaitsmiseks.
Vanemad peaksid pöörama tähelepanu sõnade ja tegude vahelisele vastuoluile. See aitab paljastada valet ilma survet avaldamata.
Samuti on oluline arvestada vanust ja arengutaset. Väikesed lapsed võivad fantaseerida, ilma et nad ise aru saaksid, et nad valetavad.
Hukkamõistmata vestlus aitab lapsel õppida ausust. See kujundab stabiilse käitumismudeli ja tugevdab perekondlikke suhteid.
