Päike paistab halastamatult ja taimed näivad justkui seisvat, vaevalt lehti liigutades.
Aednikud ei märka sageli, et juured kannatavad niiskuse puuduse all isegi pärast rohket kastmist.
Peamine viga on pinnapealne niisutamine. Vesi, mis satub ainult mulla ülemisele kihile, aurustub mõne tunniga, jättes taimed ressurssideta.
Niiskuse tegeliku tungimissügavuse määramiseks aitab tavaline mulla kobestamine. Protseduuri tehakse hommikul, ööpäev pärast kastmist, kui muld ei ole veel soojenenud.
Piisab, kui kaevate väikese ala ettevaatlikult lapi või kühvliga. Niiske muld on tumedam ja tihedam kui kuiv.
Ideaalne niiskuse sügavus on 20–40 cm. See tagab, et taimed saavad piisavalt niiskust 3–4 päevaks isegi äärmusliku kuumuse korral.
Kui märja mulla kiht on väiksem kui 20 cm, korrake kastmist. Parem on seda teha õhtul, et vesi jõuaks enne päikesetõusu imenduda.
Kündmine ei kontrolli mitte ainult niiskustaset, vaid parandab ka õhuvahetust mullas. Juured imavad aktiivselt hapnikku, mis kiirendab kultuuride kasvu.
Meetod sobib igat tüüpi muldadele: liivastele, savistele või mustmullastele. Peamine on kontrollida mulda regulaarselt põua ajal.
Ärge tuginege taimede välimusele. Lehed võivad näida terved, kuigi juured võitlevad juba ellujäämise eest.
Veepuuduse lisamärk on pragunemised pinnasepinnal. Need viitavad alumiste kihtide kriitilisele kuivamisele.
Õige kastmine säästab aega ja ressursse. Sügavniisutamise tehnikat omandanud aiandajad kaotavad harvem saaki.
Pange kastmiskann kõrvale – nüüd teate, kuidas anda taimedele seda, mida nad tõesti vajavad. Tervislik köögiviljaaed algab õigest lähenemisest igale ämbrile vett.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
