Üks liblikas võib jätta aia saagita, kuid teda on võimalik võita ilma mürgiste pihustiteta.
Puuviljakärbes muneb munad õunapuu viljakupudele ja koorunud röövikutest söövad viljade viljaliha seestpoolt.
Keemilised insektitsiidid tapavad kahjurid, kuid hävitavad mesilasi ja kogunevad õuntesse.
Alternatiiv on igas kodus olemas – tavaline tärklis.
Lahuse valmistamine võtab aega minut: 300 grammi kartulitärklist lahustatakse 10 liitris vees ja keedetakse pidevalt segades. Jahutatud segu sõelutakse ja valatakse pihustisse.
Kleepuv segu katab viljakupud, moodustades kaitsva kile. Emased puukõrred ei saa mune libedale pinnale kinnitada ja juba munetud munad lämbuvad tärklise kihi all.
Töötlemine viiakse läbi hämaras, et lahus saaks hommikuks kuivada. Oluline on katta mitte ainult viljad, vaid ka puukoor – just seal peituvad kahjurite nukud.
Meetodit korratakse iga kahe nädala tagant kuni juuli keskpaigani, kui liblikate aktiivsus väheneb.
Tärklis ei kahjusta kasulikke putukaid ja on inimestele ohutu.
Lisaboonus – puu toitumine lehtede kaudu. Lahusest saadavad süsivesikud kiirendavad viljade valmimist ja parandavad nende säilivust.
Aednikud märgivad, et pärast töötlemist pragunevad õunad harvem ja ei nakatu hallitusse.
Peamine on mitte vahele jätta esimest töötlemist: see viiakse läbi kohe pärast õielehtede langemist, kui emakas on saavutanud herne suuruse.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
