Kui mõned aednikud kaotavad igal kevadel osa saagist, siis teised kohtuvad rahulikult külmadega.
Nende taimekaitsestrateegia põhineb lihtsatel, kuid tõhusatel meetmetel.
Noortele võrsetele ja õitsvatele puudele on öised järsud temperatuurimuutused ohtlikud. Isegi lühiajaline külm võib hävitada kuude töö.
Esimene samm on juurestiku mullimine. Turvas, õled või kuivad lehed loovad tiheda kihi, mis aeglustab mulla külmumist. See säästab juuri stressi eest.
Üks päev enne külmakahjustusi kasta taimi ohtralt. Niiske muld säilitab päevase soojuse kauem, andes seda öösel järk-järgult ära.
Madalakasvulised kultuurid kaetakse agrotehnika või kotiriidega. Kinnitage materjal nii, et see ei puutuks lehtedega kokku, sest muidu tungib külm läbi kanga.
Kõrgete põõsaste ja puude puhul konstrueerige kilest või lausriidest raamid. Oluline on jätta varjualuse ja okste vahele õhuvahe.
Suitsukate on hädaolukorra kaitsemeetodiks kuni -5 °C temperatuuril. Toores puit või rohi laotatakse piki krunti ja süüdatakse koidikul põlema.
Suitsevad materjalid loovad tiheda suitsuvaiba. See hoiab soojuse maapinna lähedal, takistades külmakraadide langemist kriitilise piirini.
Hommikul eemaldatakse varjendid kohe pärast soojendamist. Kui hilinetakse, kannatavad taimed päikesekiirte all kasvuhooneefekti all.
Pärast külmakraade kontrollige võrsete seisundit. Kahjustatud kohad kärbitakse hoolikalt, et stimuleerida uute pungade kasvu.
Need meetodid nõuavad minimaalseid kulusid, kuid tagavad tulemuse. Peamine on jälgida prognoosi ja tegutseda enne külmade ilmade algust.
Kaitsereeglite järgimine muudab kevadised külmad ohust tavaliseks nähtuseks. Taimed elavad külma üle ilma kadudeta ja saak jääb terveks.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
