Varajased tunnid muutuvad taimedele katsumuseks, kui külm udu settib lehtedele. Aednikud otsivad viise, kuidas hoida põllukultuurid tervena ilma saagikust kaotamata.
Ajutiste varjualuste loomine on lihtne ja tõhus meetod. Isegi kilest või agrofiiberist valmistatud madal kasvuhoone hoiab soojust ja vähendab lehtede kokkupuudet niiskusega.
Bioloogilised preparaadid, mis põhinevad heinabatsillil või trikoderma, suurendavad taimede vastupanuvõimet seeninfektsioonidele. Töötlemine viiakse läbi hommikul, enne udu ilmumist, kahepäevase vahega.
Aluste mullimine õlgede või kompostiga kaitseb juurestikku hüpotermia eest. Orgaanilised materjalid säilitavad soojust ja vähendavad niiskuse aurustumist mullast.
Suurema külmakindlusega sortide valimine vähendab riisikadu. Tomati- ja kurgihübriidid, millel on silt „F1“, on sageli kohanenud järskude temperatuurimuutustega.
Õhtune kastmine sooja veega juurestiku all soojendab mulda. See loob mikrokliima, mis neutraliseerib hommikuse külma mõju.
Regulaarne varjualuste tuulutamine päeva jooksul hoiab ära kondenseerumise. Liigne niiskus kile all suurendab fütofloori ja hallitusseente tekke ohtu.
Lehtede pihustamine tuha sisaldavate lahustega tugevdab rakuseinu. Leeliseline keskkond raskendab haigustekitajate tungimist läbi stomata.
Taimede katmine ööseks mittekootud kangastega hoiab temperatuuri taimede ümber jahedana. Kerged kangad lasevad õhku läbida, kuid takistavad jahutamist.
Söötmine kaalium-fosforväetistega tugevdab põllukultuuride immuunsust. Mineraalained kiirendavad viljade valmimist ja suurendavad vastupidavust stressile.
Ilmaprognoosi jälgimine aitab õigeaegselt rakendada kaitsemeetmeid. Kui on oodata udu, tehakse eelnevalt töötlemistoiminguid ja varjendeid.
Agronoomiliste tavade järgimine ja meetodite kombineerimine tagavad saagi säilimise. Terved taimed taluvad kergemini looduse heitlusi ja saavad nautida rikkalikku viljakust.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.
