Unistus suurtest karusmarjadest saab teoks, kui rakendad õigeaegselt tõestatud meetodit.
Vaid üks koostisosa õiges vahekorras muudab tavalised põõsad viljakandvateks hiiglasteks.
Karusmarja õitsemine on kriitiline periood, mis nõuab erilist tähelepanu. Sel ajal vajab taim suuremat söötmist, mis mõjutab otseselt tulevaste marjade suurust.
Keemilised väetised annavad sageli lühiajalise efekti, looduslikud koostised toimivad teisiti. Tavalistel toiduainetel põhinev segu aktiveerib looduslikke kasvu- ja kaitseprotsesse.
Imerohi valmistamiseks on vaja liitrit sooja vett, milles lahustada teelusikatäis kuivpärmi. Segule lisage supilusikatäis suhkrut, et alustada käärimisprotsessi.
Lahust nõutakse soojas kohas kaks päeva, aeg-ajalt segades. Valmis pärm lahjendatakse veega 1:5, et vältida juuretise kõrvetamist.
Kastmine toimub varahommikul või pärast päikeseloojangut, valades iga põõsa alla kaks liitrit lahust. Pärmväetis küllastab mulda kasulikke mikroorganismidega, mis stimuleerivad taime arengut.
Juba nädal pärast töötlemist on põõsad kaetud uute võrsetega ning munasarjad muutuvad tihedaks ja arvukaks. Marjad valatakse mahlaga, mis suureneb päevast päeva.
Haiguste eest kaitsmiseks lisatakse lahusele pool teelusikatäit joodi. See komponent toimib loodusliku antiseptikumina, mis takistab hallitusseente ja laikude tekkimist.
Ravi korratakse kolm korda hooaja jooksul: enne õitsemist, munarakkude moodustamise ajal ja pärast saagikoristust. Selline lähenemine tagab taime vastupidavuse temperatuurikõikumiste ja kahjurite suhtes.
Sellise tehnoloogia järgi kasvatatud karusmarjad ei eristu mitte ainult oma suuruse, vaid ka ereda maitse poolest.
Viljaliha püsib tihedana ka pikaajalise ladustamise ajal, säilitades suvise päikese maitse.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
