Kujutage ette: mahlakas marja peidab endas terve istanduse.
See on reaalsem, kui arvata võiks, kui teada, kust otsida võtit tulevase saagi jaoks.
Maasika pinnal olevad pisikesed seemned on pika teekonna algus.
Nende hoolikas kogumine ja töötlemine avab tee kümnete põõsaste kasvatamiseks ilma lisakulutusteta.
Alustamiseks sobivad ainult küpsed marjad, mis on korjatud hooaja keskel. Päikesepaistel ja kuiva ilmaga küpsenud marjad annavad kõige elujõulisemad seemned.
Marjad puhastatakse varreosast ja seejärel hoolikalt purustatakse. Neid võib lõigata õhukesteks viiludeks või kergelt purustada – oluline on seemneid mitte purustada, säilitades nende terviklikkuse.
Viljaliha koos seemnetega pannakse peenikese võrguga sõelale. Pesemine külma veega aitab eraldada mittevajalikud osakesed: viljaliha voolab ära ja seemned jäävad põhja.
Protsess nõuab tähelepanelikkust. Korduv pesemine eemaldab suhkru ja mahla jäägid, mis võivad ladustamisel põhjustada hallituse tekkimist.
Puhastatud seemned laotatakse paberrätikule. Kuivatamine toimub varjulises kohas, kus on hea õhuringlus – otsene päikesevalgus vähendab idanemisvõimet.
Kuivatatud materjal valatakse paberümbrikutesse või klaasanumasse. Hermetiline pakend kaitseb niiskuse ja kahjurite eest, säilitades kvaliteedi aastateks.
Ideaalne säilitamiskoht on jahe kelder või kapp, kus temperatuur ei kõigu. Seemned jäävad aktiivseks kuni viie aastani, kui tingimused on stabiilsed.
Ärge unustage märgistamist. Sordi ja koristuskuupäeva märkimine hoiab ära segaduse tulevikus, eriti kui töötate erinevate maasikaliikidega.
Mõne kuu pärast on seemned valmis istutamiseks. Need külvatakse lahtisesse mulda, tagades mõõduka kastmise ja piisava valguse.
Esimesed võrsed ilmuvad 2–3 nädala pärast. Juba aasta pärast hakkab noor istandus rõõmustama aromaatseid marju, mis maitsevad nagu emataim.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
