Kevadine päike on lume sulatanud ja tundub, et roosid on valmis vabaduseks.
Kuid kiirustamine on siinkohal halvim nõuandja. Eemalda kate liiga vara – öökülmad hävitavad õrnad võrsed.
Kui oled liiga hilja, kuivavad põõsad niiskusest välja. Kuidas leida kuldne kesktee?
Alusta vaatlusest: kui päevane temperatuur on stabiilselt üle +5 kraadi ja öösel ei lange alla -3 kraadi, on aeg alustada tuulutamist. Tundub, et mõnel pool Eestis on see aeg juba kätte jõudnud.
Tõsta kattematerjali servad üles, luues õhuringluseks pilusid. See aitab roosidel stressivabalt kohaneda.
Täielikult avada saab põõsaid siis, kui muld on sulanud labida bajoneti sügavuseni.
Kuid ka siin on üks nüanss: tehke seda pilvisel päeval või õhtul, et ere päike ei põletaks valgusega harjumatuid võrseid.
Valge plaadi või laikudega kaetud varred – märk seenest. Töötle neid vasksulfaadiga (100 g 10 liitri vee kohta) ja puista muld nende ümber tuhaga.
Ärge kiirustage „surnud“ okste lõikamisega – oodake, kuni pungad paisuvad. Sageli ärkab see, mis näib olevat surnud, lihtsalt aeglaselt üles.
Kevadel on rooside kõige salakavalam vaenlane tagasipöörduvad külmad.
Hoidke käepärast agrokiudu või kotiriiet, et katta oma põõsad, kui prognoos lubab järsku külma.
Ja immuunsuse tugevdamiseks kastke taimi nõrga pärmilahusega (10 g 1 liitri vee kohta) – see stimuleerib juurte kasvu.
Ja pidage meeles: roosile ei meeldi äkilised liigutused.
Isegi kastmist alustage alles nädal pärast avamist, kui põõsad lõplikult mõistusele tulevad.
