Väsimus, ärevus, lõputu mõtete vool – tuttav olukord?
Enne kui otsite pääsemist tablettidest või kallistest kuurortidest, proovige endale määrata annus… aiateraapiat.
Kontakt maa ja taimedega ei ole lihtsalt hobitegevus, vaid võimas vahend vaimse ja füüsilise tervise taastamiseks, mida kinnitavad mitte ainult põlvkondade kogemused, vaid ka teadusuuringud.
Miks see toimib? Kõik algab füüsikast. Kaevamine, umbrohutõrje, istutamine on kerge, kuid tõhus füüsiline koormus värskes õhus.
See leevendab lihaspingeid, parandab vereringet ja varustab aju hapnikuga.
Nende tegevuste rütm on monotoonne, kuid nõuab kerget kontsentratsiooni, mis toimib meditatsioonina.
Aju lülitub lõputult probleemide üle mõtlemiselt lihtsatele, käegakatsutavatele ülesannetele: siin on umbrohi – see tuleb välja tõmmata, siin on auk – sinna tuleb seemne panna.
See annab ülekoormatud psüühikale hingetõmbeaega.
Peamine „maagiline“ komponent on muld ise. Selles elab bakter Mycobacterium vaccae.
Teadlased on välja selgitanud, et kontakt sellega (sissehingamine, läbi mikroskoopiliste kriimustuste nahal) stimuleerib serotoniini – „õnnehormooni“ ja hea tuju – tootmist.
See on looduslik antidepressant! Lisage siia veel vihmajärgne mullalõhn (petrikoor), okaste, rohtude ja lillede lõhn – see on kõrgetasemelise aromateraapia, mis rahustab närvisüsteemi.
Roheluse vaatlemine, taimede kasvu jälgimine, hommikuti avanevate pungade jälgimine – see on teadlikkuse harjutamine siin ja praegu.
See õpetab kannatlikkust (taimed ei kasva ühe klõpsuga), aktsepteerimist (kõik seemned ei idane, kõik lilled ei õitse) ja annab sügava rahulolu elu loomisest omaenda kätega.
Ise kasvatatud saak ei ole lihtsalt toit, see on materialiseerunud hoolitsus enda eest, võimas stiimul ja kinnitus oma tõhususest.
Teie aed ei ole lihtsalt maatükk, see on teie isiklik, kõige loomulikum ja tõhusaim apteek hingele.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
