Sügisene lõikamine on väga oluline protseduur tulevase saagi ja aia tervise kujundamiseks.
Selle eesmärk on eemaldada tarbetu ballast, mis võtab puult jõudu.
Õigesti läbi viidud protseduur aitab toitaineid ühtlaselt jaotada järelejäänud viljakäbidele. See tagab suure ja mahlaka saagi järgmisel hooajal.
Peamine eesmärk on sanitaarne lõikamine kõikidest kuivade, kahjustatud ja haigete okste. Sellised oksad on varjupaigaks kahjuritele ja seenhaiguste spooridele, mis aktiveeruvad kevadel.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata väänikute eemaldamisele – need on paksud vertikaalsed võrsed suurte lehtedega. Need ei kanna vilja, kuid tarbivad aktiivselt ressursse, tihendades võra ja varjates viljakasvavaid oksi.
Tuleb välja lõigata oksad, mis kasvavad võra sissepoole ja ristuvad omavahel. Tuule korral hõõruvad need üksteise vastu, tekitades tõsiseid haavu, mis on avatud infektsioonidele.
Järgmine eemaldatav kategooria on konkureerivad võrsed, mis kasvavad paralleelselt skeleti okstega ja võtavad endale toitaineid. Alati jäetakse alles tugevam ja soodsalt asuv võrse.
Oluline on lühendada liiga pikad käesoleva aasta võrsed, mis ei pruugi enne külmade tulekut puituda. See hoiab ära nende talvel külmumise ja järgneva kuivamise.
Täielikult tuleb eemaldada kõik oksad, millel on haigustunnused: mustunud koor, ebaloomulikud kasvud või laigud. Need tuleb kohe põletada, mitte jätta aeda.
Lõikamine tuleb teha alles pärast lehtede langemist, kui puu on läinud puhkeolekusse, ja enne püsivate külmade saabumist. Haavad tuleb katta aiavahaga või spetsiaalse pastaga, et kaitsta neid patogeenide eest.
Sügisese lõikamise ignoreerimine viib tugeva võra tihenemise ja viljade väiksemaks muutumiseni. Puu muutub haigustele ja kahjuritele vastuvõtlikumaks ning selle talvekindlus väheneb oluliselt.
Regulaarne sügiskärpimine võimaldab puud pikka aega produktiivses seisundis hoida. See sügisel tehtud ajainvesteering tasub end kindlasti ära järgmise suve rikkaliku saagiga.
