Esmapilgul võib see märkamatu taim ühe suve jooksul kogu lillepeenra täita. Kuigi portulak on söödav, muutub ta ebasobival ajal ja ebasobivas kohas halastamatuks vallutajaks.
Portulak, tuntud ka kui tavaline portulak, on mahlakas umbrohi, mis paljuneb kergesti ja on raske välja juurida.
Tema võime ellu jääda äärmuslikes tingimustes ja taastuda isegi pisikese varre tükist teeb temast aedniku jaoks tõelise õudusunenäo. Siiski on olemas viise, kuidas temaga edukalt võidelda.
Portulakil on roomavad punased varred, lihavad läikivad lehed ja väikesed kollased õied. Seda võib sageli leida paljal maal või värskelt üles kaevatud peenardel, kus on selle jaoks ideaalsed tingimused. Probleem tekib siis, kui portulak liiga palju kasvab, kuna ta võib kiiresti täita ruumi ja konkureerida teiste taimedega.

Üks taim võib ühe hooaja jooksul anda kuni 50 000 seemet, mis tuul kannab otse seemnekapslitest laiali. Lisaks on taim võimeline juurduma isegi pisikese lehe- või varretükist, mistõttu võib isegi hoolikas umbrohutõrje olla ebapiisav.
Oluline on sekkuda võimalikult varakult, ideaalis kohe pärast portulaki ilmumist.
Noored taimed on suhteliselt lihtne käsitsi välja tõmmata. Siiski on oluline taim täielikult mullast välja tõmmata, sealhulgas juurestik, ja mitte mingil juhul seda maha jätta. Isegi kui portulak kuivab lillepeenras, on ta ikkagi võimeline andma uusi seemneid või juurduma.
Kõrvaldatud taimeosad tuleb eemaldada kompostist, ideaalis hermeetilisse plast- või paberkotti, ja visata tavalisse prügikasti. Kompostimine on lihtsalt portulaki „ülekandmine” tagasi aeda.
Kui nakkus on ulatuslik, võib kasutada herbitsiide, kuid ainult äärmisel juhul. Pihustamine sobib kõige paremini noortele taimedele, soovitavalt enne seemnete moodustumist.

Kuidas vältida selle uuesti ilmumist
Portulak armastab soojust. Seemned vajavad idanemiseks valgust, seega on üks tõhus viis idanemise vältimiseks katta pinnas multšiga, musta kilega või paksu kartongikihiga. Ilma valguseta ei ole seemnetel võimalust idaneda.
Pikaajaline lahendus on ka aia seisundi parandamine. Tervislik, tihedalt istutatud muld, millel on minimaalselt paljaskohti, ei sobi portulakile. Abiks on ka mulla regulaarne ümberkaevamine ja õhutamine, parim on seda teha varakevadel, enne seemnete idanemist.
Sõltumata sellest, millise meetodi valite – mehaanilise, orgaanilise või keemilise –, on järjepidevus edu võti. Üks unustatud idu või seeme võib järgmisel aastal kaasa tuua uusi raskusi.
Portulak on muidugi vähenõudlik, kuid sellega toime tulla pole nii raske. Regulaarselt kontrollides, eemaldades ja uuesti ilmumist ennetades saate oma peenrad puhtana ja korras hoida ilma kemikaale kasutamata. Ja kui te mõne taime kogemata märkamata jätate, ärge muretsege: ka umbrohtudel on oma nõrkused. Tuleb lihtsalt neid tunda ja õigesti ära kasutada.