Mitte kõik ei tea, et saagi kvaliteet algab mulla mõistmisest teie jalge all. Lihtsad vaatlused asendavad kalleid analüüse ja aitavad kasvatada terveid taimi.
Viige läbi plastilisuse test. Niisutage kergelt peotäis mulda ja veeretage see palliks. Kui see hoiab oma kuju, on muld savi. Murenev pall näitab, et valdavaks on liiv.
Mulla käitumise järgi saab savi kergesti kindlaks teha. Pärast kokkusurumist moodustab see tiheda tüki, mis järk-järgult laguneb. Selline muld on ideaalne enamiku põllukultuuride kasvatamiseks.
Äädikareaktsioon näitab pH-taset. Tilgake vedelikku mullale: aktiivne pritsimine näitab leeliselist keskkonda. Äädika vaikimine annab märku happesuse suurenemisest.
Umbrohud on loomulikud indikaatorid. Happelised mullad meelitavad ligi samblaid ja võilille. Neutraalne muld on kaetud kummeli ja ristikheinaga, leeliseline muld aga mooni ja kikkerheinaga.
Täitke klaaspurk mulla ja veega. Raputage segu ja jätke see tunniks seisma. Kõigepealt settib liiv, seejärel muld ja savi moodustab mudase pealmise kihi.
Ka mulla värvus on oluline. Tumedad toonid viitavad kõrgele orgaanilise aine sisaldusele. Punakas toon ilmneb, kui pinnases on liiga palju rauda, ja hall toon, kui pinnas on liiga niiske.
Kontrollige vee imendumise kiirust. Kaevake auk ja täitke see. Liivase pinnase puhul on iseloomulik kiire niiskuse kadumine. Savimullad hoiavad vett kaua.
Pöörake tähelepanu struktuurile pärast vihma. Tihe koorik pinnal on märk raskest mullast. Lahtine ja murenev kiht näitab komponentide tasakaalu.
Jälgige vihmaussid. Nende rohkus näitab kõrget viljakust. Selgrootute puudumine viitab vaesusele või kõrgele happesusele.
Kasutage täiendavaks testiks söögisoodat. Segage mulda veega ja lisage näpuotsaga pulbrit. Mullide tekkimine kinnitab happelist reaktsiooni.
Need meetodid ei nõua eriteadmisi. Piisab tähelepanust ja soovist muuta maatükk rikkaliku saagi allikaks.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
