Kuidas vaadata Ilmateade Eestis: Tallinnas ja piirkondades?

Kõige populaarsemad päringud Ilmateade Eestis kõlavad nii: „hetke ilm tartus“, „ilm tallinnas täna“ või „ilm 10 päeva pärnu“. Kuid praktikas pole sellistel päringutel erilist mõtet. Pikaajalised prognoosid ei ole peaaegu kunagi täpsed ning järsud tuulemuutused Balti merelt või tsüklonid mandrilt võivad paari tunni jooksul olukorra täielikult muuta.

Eesti on väike riik, kuid ilm võib selle eri osades olla väga erinev. Tallinnas, Balti mere rannikul, on sageli niiske, tuuline ja jahedam kui Tartus, kus kliima on kontinentaalsem. Pärnu on aga tuntud kui suvepealinn, kus mere ääres on ilm soojem, ning Narvas ja Ida-Virumaal võib talvel olla tõeline pakane, kui Tallinnas on vaid null kraadi.

Paljud turistid (ja isegi kohalikud elanikud) piirdutavad sellega, et sisestavad Google’isse „ilm Tallinnas” ja saavad andmed kesklinna kohta. Aga kui te kavatsete minna näiteks Haapsalus, Saaremaale või Virumaa lõunapoolsetele mägedele, võib see prognoos olla ebatäpne: saarte või kõrgustike mikrokliima erineb märgatavalt.

Prognooside „varjatud ohud”

• Pikaajalised prognoosid (10–14 päeva) on Eestis praktiliselt kasutud. Juba 3–4 päeva pärast suureneb vea tõenäosus järsult.
• Rannik ja sisemaa võivad erineda 5–7 kraadi võrra ja erineda oluliselt sademete hulga poolest.
• Saared (Saaremaa, Hiiumaa) elavad oma ilmastiku seaduste järgi: seal püsib sügisel kauem soe ja suvel kauem jahe.
• Tuul Balti merelt võib mõne minutiga muuta tunnet: „kraadide järgi” on soe, kuid tegelikult tundub 5–10 kraadi külmem.

Kust vaadata Eesti ilma?

Kohalikud elanikud ja spetsialistid kasutavad enamasti Norra teenust yr.no. See võtab andmeid meteoroloogiajaamadest ja näitab stabiilselt tegelikku olukorda, kuigi veidi ebatäpselt. See ressurss on mugav, et vaadata ilma konkreetsete linnade ja isegi väikeste asulate kohta.

• Tallinn – ilm on mere ääres tuuline ja muutub väga kiiresti.
• Tartu – rahulikum kontinentaalne prognoos, talvel on külmem, suvel kuumem.
• Paide – asub Eesti keskel, eemal rannikust. Ilm on tüüpiliselt mandriline: talved on külmad ja lumine, suved aga mõõdukalt soojad.
• Pärnu – vaadata eraldi, kuna tegemist on suvepuhkuse kohaga, kus on pehme kliima.
• Narva ja Kohtla-Järve – karmim kliima, talvel on külm tuntavam.
• Saaremaa ja Hiiumaa – saared pehme ja muutliku ilmaga.
• Viljandi – asub Lõuna-Eestis, künklikul sisemaal. Ilm on mandriline: talved on külmad ja lumerohked, suved aga soojad.
• Võru, Valga, Otepää – mägine lõunaosa, kus talvel on rohkem lund ja külmem kui rannikul.

Yr.no näitab 9-päevast prognoosi, kuid tuleb meeles pidada, et mida kaugemal on kuupäev, seda suurem on muutuste tõenäosus. Reiside puhul on parem lähtuda lähimast 2–3 päevast ja alati kontrollida uuendusi hommikul väljumispäeval.

Kuidas kasutada Yr.no Eesti ilmaennustuste jaoks

Mis on Yr.no

• Yr.no on Norra Meteoroloogia Instituudi (MET) ja telekanali NRK ilmateenus.
• See pakub ennustusi miljonite asulate jaoks üle kogu maailma, sealhulgas ka Eestis.
• Prognoosid uuendatakse erineva sagedusega, sõltuvalt mudelist ja piirkonnast. Skandinaavia riikide puhul kasutatakse tihedamat võrgustikku ja sagedamini uuendatavaid andmeid, teiste piirkondade puhul veidi jämedama detailiga mudeleid.

Kuidas leida prognoos soovitud linna jaoks

1. Mine veebilehele Yr.no.
2. Sisestage otsinguribale linna nimi eesti keeles, näiteks Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva.
3. Võite ka märkida linna laius- ja pikkuskraadi – Yr võimaldab otsida koordinaatide järgi.
4. Valige oma linn loendist. Seejärel avaneb leht, kus on selle asula prognoos.

Mida prognoos näitab: olulised osad

Kui linna leht on avatud, saate seal vaadata järgmist:

• Lühike ülevaade: päeva temperatuur, miinimum ja maksimum, tingimused (päike, pilvisus, sademed).
• Current conditions / sademed reaalajas – näitab, kas järgmise 90 minuti jooksul on oodata sademeid. Väga kasulik, kui plaanite minna välja.
• Tunniprognoos – temperatuur, tuul, pilvisus, sademed iga tunni kohta. Kasulik planeerimiseks, eriti kui ilm võib kiiresti muutuda.
• Detailid – siin näete sademete tõenäosuse protsentuaalset veergu, graafikuid, sademete intervallid (minimaalne-maksimaalne).
• Mitmepäevane prognoos – kuni 10 päeva ette. Kuid kaugeltki mitte kõik detailid jäävad 7–10 päeva pärast täpsed.

Kasulikud seaded ja funktsioonid

• Prognoos: siin näidatakse põhiline ilmateade päevade ja tundide kaupa: temperatuur, sademed, tuul, pilvisus. See on peamine osa, mis sobib enamikule kasutajatele kiireks ülevaatamiseks.
• Muud tingimused: täiendavad andmed: niiskus, rõhk, veetemperatuur, ultraviolettindeks ja muud „mitteilmnevad” parameetrid. See on mugav, kui on vaja mõista mikrokliimat või tingimusi jalutamiseks/spordiks.
• Kaart: interaktiivne kaart sademete, pilvisuse, temperatuuri ja tuulega. Töötab nagu ilmaraadar: saab vaadata, kus praegu sajab vihma ja kuidas front liigub. Väga kasulik reiside ja matkade planeerimiseks.
• 21-päevane prognoos: kolme nädala pikkune pikaajaline prognoos. Selle täpsus on madalam kui standardse 9-päevase prognoosi puhul, kuid see aitab hinnata üldist suundumust (näiteks kas ilm muutub soojemaks või on oodata vihmaperioodi).
• Meri ja rannik: eraldi vahekaart merepiirkondadele: veetemperatuur, lainekõrgus, tuul rannikul. Eriti oluline Eesti jaoks (nt Pärnu, Saaremaa, Hiiumaa), kus paljud veedavad aega mere ääres.
• Details: maksimaalselt detailne prognoositabel: tunnine temperatuur, tuul, sademed, rõhk, niiskus. Kasulik neile, kes soovivad näha mitte „ikoonikesi”, vaid numbreid ja täpseid väärtusi.

Mida tuleks tähele panna: eripärad kasutamisel Eestis

• Yr-i kasutatavad mudelid võivad olla vähem ruumilise eraldusvõimega (grid spacing) väljaspool Skandinaaviat – see tähendab, et prognoos võib olla vähem täpne piirkondades, kus on mäed, metsad või rannik.
• Mõnikord kuvatakse sademete prognoos („vihma tõenäosus”) protsentides – näiteks „30% vihma tõenäosus” – see ei ole garantii, vaid tõenäosus.
• Pikaajalisi prognoose (7–10 päeva) vaadates ei tohiks üksikasju pidada täpseks tõeks – need on pigem suunised.

Näide: kuidas kasutada Yr.no, kui olete Tallinnas

1. Avage Yr.no → kirjutage otsingusse „Tallinn”.
2. Avaneb prognoosi lehekülg → näete ülevaadet: „Current conditions”, temperatuur, pilvisus.
3. Minge jaotisesse „Details” → vaadake tunniprognoosi: millal hakkab sadama, milline on tuule kiirus, kas tuul on tugev.
4. Kontrollige 2–3 päeva prognoosi → kui teil on väljas plaanid, vaadake just tunniprognoosi päevaks.
5. Lisage Tallinn ja teised vajalikud linnad (nt Narva, Pärnu, Tartu) lemmikute hulka, et neid uuesti otsida ei peaks.
6. Kui olete väljas või sõidate linnast välja, kasutage maksimaalse täpsuse saavutamiseks funktsiooni „prognoos asukoha järgi”.

Korduma kippuvad küsimused

Kas Yr.no on tasuta?

Jah, teenus on tasuta ja seda rahastavad Norra riigiasutused.

Kui tihti prognoos uueneb?

Sõltub mudelist ja piirkonnast. Sademed uuenevad „now-cast” režiimis iga 5 minuti järel (Skandinaavias). Pikaajalised prognoosid uuenevad mitu korda päevas.

Kas on võimalik näha halva ilma hoiatusi?

Jah – Yr-is on eraldi jaotis „warnings” või „weather warnings”, kus kuvatakse aktuaalsed hoiatused.

Kas on võimalik vaadata kaarte ja radarpilte?

Jah – jaotises „Maps” on kättesaadavad radar ja sademete pildid.

Milliseid ressursse on parem kasutada erinevates olukordades

• Kui elate väikeses linnas või külas, eriti kui ilmavaatlusjaam võib olla kaugel, annab kombinatsioon yr.no + Eesti Ilmateenistus maksimaalse täpsuse. Ilmateenistus katab kohalikud eripärad, yr.no lisab globaalsed mudelid ja sageli üksikasjalikumad andmed tuule/sademete kohta.
• Homse või 2–3 päeva planeerimiseks sobivad hästi kõik ressursid: AccuWeather (aga see näitab kraadi Fahrenheiti järgi) või yr.no + Gismeteo (aga see on ainult vene keeles). Aga kui olulised on sademed ja nende algusaeg, siis yr.no tavaliselt „tabab” paremini.
• Pikaajaliste plaanide (nt puhkus, üritused nädala või kahe pärast) puhul tasub vaadata erinevaid allikaid, sest 5–9 päeva prognooside täpsus väheneb märgatavalt. Ilmateenistus ja yr.no annavad usaldusväärsemaid „suundumusi”, kuid mitte detaile.
• Kui oluline on ohutus (torm, tugev tuul, jää, lumetorm), on ametlik Ilmateenistus esikohal: nad annavad välja hoiatusi, tunnevad kohalikke eripärasid ja reageerivad sageli kiiremini.
• Kui olete „teel” ja tahate lihtsalt vaadata, kas võtta vihmavari kaasa, sobivad Gismeteo või AccuWeather koos telefonirakendusega: liides on kiire, visuaalselt arusaadav ja mugav.