Table of Contents
Muru hakkas äkki kiilaks jääma ja sellele ilmusid kummalised laigud? Selline olukord esineb sageli suvilate aedades ja õnneks on see täiesti lahendatav, kui õigesti kindlaks teha põhjus ja valida tõhusad viisid probleemi kõrvaldamiseks.
Laigud ja kiilakad võivad murule ilmuda igal aastaajal. Nende tekkimise põhjused on erinevad. Sageli kannatavad murutaimed haiguste all, külmuvad, kuivavad, kannatavad kemikaalide agressiivse mõju all, riknevad ebaregulaarse ja/või ebakompetentse hoolduse ning muru vale kasutamise tõttu.
Esialgu ei ole väikesed laigud nii märgatavad ja suvitajad võivad sellega isegi leppida. Kuid muru seisund halveneb tulevikus veelgi, seega tasub kohe välja selgitada, miks muru hakkas kolletuma ja surema.
Haigustest põhjustatud laigud murul
Muru on haigustele sama vastuvõtlik kui teised aiataimed, eriti kui see ei saa piisavalt toitaineid ja on talve halvasti üle elanud.
Kõige sagedasemad haigused, mis põhjustavad plekkide tekkimist murul:
- jahukaste – muru on kaetud valge kihiga, mis meenutab jahu, mõnikord on näha väikesi musti punkte (seene eosed);
- rooste – taimed on kaetud oranžide plekkidega;
- dollari laigud ehk sklerotinoos – taimed muutuvad kollakaspruuniks, murule tekivad ümmargused õlgjad laigud;
- fusarioos – muru kolletub, sellele tekib valge kate;
- punane niitjasus – pruunid laigud murul.
Kõiki neid haigusi põhjustavad erinevad seened, seega probleemi lahendamiseks on vaja fungitsiide. Suvel on parem kasutada biopreparaate. Sügisel ja varakevadel võib teha pihustamist vaskainetega, näiteks 1% bordoo vedeliku lahusega.
Haigeid taimi ei tohi väetada, eriti kahjulik on murule lämmastiku üleväetamine. Väetamist tasub jätkata pärast seda, kui muru on tugevnenud.
Samuti on oluline hoolitseda õige õhutamise eest. Selleks torgatakse muru kahvliga või spetsiaalse tööriistaga. Kasulik on ka vertikuleerimine, mis võimaldab pealmist mullakihti kobestada ja muru kuivast murust ja prahist puhastada. Seda protseduuri tuleks teha ainult vajaduse korral, kuna liiga sagedane taimejääkide eemaldamine kahjustab tervet taimi.
Laigud murul niiskuse ja toitainete puuduse tõttu
Kõdunenud muru paistab roheluse taustal silma. Kuigi sageli levivad sellised kolletunud laigud väga kiiresti, mis viib muru peaaegu täieliku kuivamiseni. Kui haigused ei ole siin süüdi, siis on tõenäoliselt tegemist ebapiisava kastmise ja väetamisega.
Ärge laske olukorral halveneda ja oodake, kuni tekivad paljad kohad. Muru tuleb hoolikalt kammida, eemaldades surnud taimed, ja rohke kastmisega. Protseduuri korratakse umbes nädala pärast, kuni selle ajani kastetakse muru iga kahe päeva tagant. Loomulikult tuleb arvestada ka ilmastikutingimustega. Pärast vihma pole täiendavat niisutamist vaja. Kui aga väljas on palav, on kasulik kastmist teha iga päev varahommikul või õhtul.
Kui taimed on taastunud, võib lisada väetisi. Kuna muru kahvatub sageli lämmastiku puuduse tõttu, kasutatakse näiteks ammooniumnitraati koguses 10–15 g 1 ruutmeetri kohta.
Kui murul on lillakad laigud, tähendab see, et taimedele puudub fosfor ja tuleb lisada kompleksne preparaat, mis sisaldab seda elementi (näiteks nitroammofoska) või 15–20 g superfosfaati 1 ruutmeetri kohta.
Müügil on spetsiaalsed väetised märkega „Murule”. Need aitavad murul pärast niitmist kiiresti taastuda, muudavad selle mahlakamaks ja rohelisemaks, tugevdavad ja tihendavad murukatte. Suvel on soovitatav muru väetada iga kahe nädala tagant.
Sammal laigud murul
Võiks arvata, et kui murul kasvab sammal, siis las ta kasvab. Kahjuks on selline naabrus kultuurmurule hukatuslik, sest sammal hakkab seda aktiivselt välja tõrjuma. Miks see üldse nii juhtub? Peamine põhjus on liigne niiskus, mis viib sammalde kiirele kasvule (muide, siia võivad asustuda ka vetikad). Samuti liigne muru varjamine, happestunud, halvasti dreneeritud pinnas, toitainete puudus.
Muru peal kasvanud sammal eemaldatakse tiheda haruga reha abil. Kuid probleemi täielikuks lahendamiseks sellest ei piisa, oluline on kõrvaldada algpõhjus. Esmalt tuleb luua mugavad tingimused muru kasvuks.
Kui probleem on liigne niiskus, tuleb kindlasti teha õhutamine. Või muretseda drenaažisüsteemi paigaldamise eest. Liigse happesuse korral tehakse happesuse alandamine dolomiidijahu abil (keskmiselt 300-400 g 1 ruutmeetri kohta).
Kiiresti sammalust vabanemiseks aitab 3% raudvitrioli lahus, millega tuleb töödelda soovimatud rohelised „saarekesed”. Kuid tuleb meeles pidada, et see vahend on väga tugev, seega tuleb seda kasutada ettevaatlikult, et mitte kahjustada muru ja naabruses olevaid taimi. Lisaks jäävad sammalu surma järel selle asemele kiilakad kohad.
Meetodid muru laigude tõhusaks eemaldamiseks
Muru laigud on tühjad alad, kus muru on juba surnud. Nende tekkimisele viivad paljud eespool kirjeldatud põhjused. Ainult ravi ja väetamine ei ole selles juhul enam tõhusad – esmalt tuleb taastada murukate. See ei välista muidugi tavalisi hooldustoiminguid, mis aitavad takistada paljaste kohtade levikut. Lihtsalt selleks, et muru saaks oma tavalise välimuse, tuleb kindlasti muru juurde külvata, sest iseenesest see ei kasva tagasi ja tühjad kohad „hõivavad“ väga kiiresti umbrohud.
Kõrbenud kohtade tekkimist murule põhjustab ka liiga agressiivne niitmine kuni 2 cm kõrguseni: taimed hakkavad kannatama niiskuse ja toitainete puuduse all ning surevad. Optimaalne muru kõrgus on 3–5 cm. Sageli tekivad kuivad laigud pärast murule keemiliste lahuste valmistamist taimede töötlemiseks või väetamiseks, samuti herbitsiidide kasutamise tõttu muru läheduses.
Kuidas muru uuesti külvata
Uuesti külvata on mugav sama muru, mis juba murul kasvab. Või võib võtta vähem nõudlikud taimed, näiteks niidumuru, põld-kõrrelise, punase aasnõgese.
Muru esmalt niidetakse. Puhastage paljas kohad prahist ja kobestage mulda, et seemned saaksid kergemini tärgata. Vajadusel lisage väetist. Seejärel puistake seemned ühtlaselt laiali ja katke need viljaka mulla kihiga. Pärast seda tihendage mulda külvamiskohas veidi ja kastke hästi. Kuni seemned tärkavad, on soovitatav kasta iga päev.
Muru saab külvata aprillist oktoobri alguseni.
Pärast külvamist tuleb noori idusid hoida. Niitmine on parem teha siis, kui taimed on hästi juurdunud. Kui mõnes kohas muru ikkagi ei idanenud või näeb ebatervislik välja, võib külvamise uuesti teha, pöörates eelnevalt tähelepanu mulla desinfitseerimisele.
