Iga aednik unistab, et tema puud ja põõsad oleksid viljadest tulvil. Kuid mitte kõik ei tea, et saladus võib peituda tavalises vees.
Ei, jutt ei ole lihtsalt taimede kastmisest. Oluline on, kuidas ja millal seda teha.
Näiteks hommikune kastmine juurte juurde on klassika, kuid kui lisada sellele paar vähemtuntud nippi, üllatab tulemus isegi kogenud suvitajaid.
Võtke reegliks, et kastmiseks ei kasutage külma vett voolikust, vaid tünnis seisnud vett.
Temperatuuri järsk langus põhjustab taimedes stressi, aeglustab kasvu ja vähendab immuunsust. See on eriti oluline noorte taimede puhul.
Veel üks nipitrik – multšimine pärast kastmist. Kõrre, õlgede või isegi papi kiht hoiab niiskuse mullas paar päeva kauem ja kaitseb samal ajal juurte ülekuumenemist kuumal ajal.
Ärge unustage „kuiva kastmist“ – mulla kobestamist taimede ümber. See hävitab mulla pinnal oleva kooriku, mis takistab vee sügavale imbumist.
Kui segada mulda komposti või humusega, saavad juured lisatoitu.
Muide, puuviljapuude jaoks on olemas spetsiaalne meetod: tehke tüve ümber 10–15 cm sügavune kraav ja valage sinna vett. Nii jõuab niiskus sügavale juurtesse ega valgugi pinnale laiali.
Ja viimane nõuanne: jälgige taimi. Kui lehed närtsivad päeval, kuid õhtuks taastuvad, on see normaalne.
Kui turgor ei taastu, suurendage kiiresti kastmist. Pange tähele, et ülevalamine on kuivuse ohustavam: juured hakkavad mädanema ja taime on raske päästa.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
