Kas olete märganud, et mõnel katmikakasvatajal on suured maasikad, nagu turul, ja teistel – väikesed ja hapud, justkui metsikud?
Asi on naabrites, keda sa marjapõõsastele istutad.
Selgub, et mõned taimed sõna otseses mõttes „varastavad“ maasikate jõudu ja 90% aednikest ei saa sellest isegi aru.
Näiteks petersell. Pealtnäha kahjutu haljastus, kuid selle juured eraldavad aineid, mis pärsivad maasikavõsa kasvu.
Kõrvale istutatuna teeb ta marjad väikseks ja põõsad – nõrgaks.
Teine oht on kartul. See meelitab ligi traatussid ja nematoodid, mis kanduvad üle maasikatele, kahjustades nende juuri.
Kõige salakavalam naaber on aga vaarikas. Ta varjutab voodeid ja tema agressiivne juurestik konkureerib niiskuse ja toitainete pärast.
Selle tulemusel maasikad närbuvad ja marjad kahanevad hernesuuruseks.
Teine viga on istutada maasikate kõrvale kapsast. See nõuab rohket kastmist, mis põhjustab mulla üleküllastumist ja marjade mädanemist.
Kuid on ka ootamatu vaenlane – päevalilled. Nende kõrged varred loovad varju ja mulda eralduvad mürgid pärsivad naabertaimede arengut.
Mida teha? Ideaalsed naabrid maasikatele on sibul ja küüslauk. Need tõrjuvad kahjureid ja nende fütotoksiinid kaitsevad seenhaiguste eest.
Sobivad ka salvei ja samet: nende aroom segab putukaid ja nende juured tervendavad mulda.
Peamine reegel on jätta maasikate ja teiste kultuuride vahele vähemalt 50 cm ruumi.
Ja ärge kunagi istutage maasikapõõsaid sinna, kus eelmisel aastal kasvasid tomatid või paprika. Need kultuurid jätavad maha patogeene, mis „lämmatavad“ noori taimi.
Muutes oma maasikate keskkonda, näed, et marjad saavad juba sel hooajal mahlakaks ja kasvavad suuremaks.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
