Tere, mu kallid ebatavalise maismaataimestiku fännid.
Meie tänane number räägib ühe madu ebatavalisest „karjäärikarjäärist“, mis tagasihoidlikust džunglielanikust suutis tõusta toiduahela tippu.
Tutvuge pruuniboiga (Boiga irregularis), mis on madu juba-kujuliste madu perekonnast.
Sellel suhteliselt suurel madu (tavaliselt kasvab kuni kahemeetriseks) on mürgised hambad, mis on aga sügavale suhu peidetud, nii et mürk jõuab ainult madu poolt alla neelatud ohvriteni.
See kohandumine on mugav, kui püütakse suhteliselt suurt saaki, mida madu ei saa kohe alla neelata. Madu haarab ohvri sügavamalt kinni, süstib mürki ja ootab, kuni saak lõpetab vastupanu. Mürk ei ole siiski inimesele ohtlik ja mürkehammastega hammustada on raske, kui ei pane sõrme madu sügavamale suhu.
Madu omab liigi epiteeti, mida saab ladina keelest tõlkida kui „ei allu reeglitele“, mis tõenäoliselt viitab tema värvusele, mis võib suuresti varieeruda tumepruunist kuni valgete triipudega.
Oma kodumaal (ja elab Indoneesias ja Põhja-Austraalias) on see madu toiduahelas üsna madalal positsioonil, sest seal elavad suured kiskjad, kes ei pane pahaks tema söömist.
Tema karjäär tõusis aga hüppeliselt, kui ta sõitis USA mereväe sõjaliste kaubalennukitega Guami saarele, kus asuvad sõjaväebaasid.
Saarel ei olnud madusid ega heidutavaid kiskjaid, mistõttu populatsioon kasvas kiiresti, saavutades tiheduse 2000 isendit ruutkilomeetri kohta (üks suurimaid maailmas). Ja maod ise hakkasid saaregigantismina tuntud nähtuse tagajärjel kasvama kuni kolme meetri pikkuseks.
Lühikese aja jooksul hävitasid boyga peaaegu kõik (9 liiki 11-st) kohalikud liigid. Ta on suurepärane puukroniseerija, mistõttu kohalikud linnud, nahkhiired ja sisalikud kannatasid laastavate kaotuste all. Ainult kaks liiki on vangistuses päästetud ja taasasustatud naabersaartele, kuhu boiga ei ole sisse toodud.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
