Table of Contents
Kevadel ja suvel ilmuvad aedadesse üha sagedamini maod, mis tekitavad hirmu ja tarbetuid reaktsioone. Eestis leiduvatest 3 liigist 2 on aga täiesti ohutud ja nende esinemist saab vähendada ilma loomi kahjustamata või seadust rikkumata. Pakume tõestatud, seaduslikke ja turvalisi viise nende kutsumata külalistega tegelemiseks.
Miks maod ilmuvad aeda?
Kõige tavalisem madu, mis võib pea igal pool Eestis aeda ilmuda, on madu. Kuigi see liik ei kujuta inimesele ohtu, võib tema suurus mõnikord üllatada: täiskasvanud emasloomade pikkus võib ulatuda kuni pooleteise meetrini. Esinevad ka mesikäpad, nad ei ole mürgised ja jahivad peamiselt putukaid ja sisalikke.
Looduslik „kaitsja“ puksikoi vastu. Vaja on vaid vett ja seebitükki.
Suurim murekoht on aga mürgine viperas Vipera berus. Kuigi seda võib leida üle kogu riigi, leidub ta kõige sagedamini niisketel lagendikel, metsaservades ja eemal inimasustusest. Siiski võib ta esineda ka aias, kui krunt piirneb raba-, metsa- või loodusliku niiduga. Ta eelistab varjulisi ja jahedaid kohti, kuid varjualuse puudumisel võib ta hõivata ka päikesepaistelisi nurki. Kokkupuude inimesega lõpeb tavaliselt tema põgenemisega, kuid kui ta ehmatab või satub nurka, võib ta end kaitsta oma mürgiga.
Maod ilmuvad aedadesse, kus neil on sobivad elutingimused. Nad asustavad eriti meelsasti kõrge rohu, tiheda taimestiku, mahajäetud aedmaterjalide, kivide või tühjade pottide alasid. Sellised struktuurid pakuvad neile kaitset kiskjate eest ja stabiilset temperatuuri. Veekogude olemasolu suurendab tõenäosust, et neid külastavad vees elutsevad ning kahepaiksete ja kaladega toituvad maod.
Täpilised maod seevastu valivad kuivad, päikesepaistelised alad, kus nad saavad hõlpsasti saagiks sisalikke ja väikseid kärbseid. Kõik 3 Eestis elavat maduliiki on kaitse all, seega on nende tapmine, püüdmine või peletamine keelatud. See tähendab, et nende ilmumisel tuleb jääda rahulikuks ja tegutseda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
Maod aias: mida teha?
Kui märkate oma kinnistul või aias madu, ärge võtke agressiivseid meetmeid ega püüdke seda minema ajada. Enamik Eesti madu on õrnad roomajad, kes on inimesele täiesti ohutud ja lahkuvad piirkonnast, kui see neile enam ei ole sõbralik. Impulsiivse reageerimise asemel tasub keskenduda ennetamisele, s.t. maja ümbruse korralikule majandamisele.
Maod väldivad avatud, kaitsmata alasid ja ei jää sinna, kus on tihe inimliikumine, regulaarne ala puhastamine ja mugavate peidupaikade puudumine. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kuhjatud laudadele, kaubaalustele, betoonplaatidele, vanadele pottidele, mahajäetud ehitusmaterjalidele ja oksahunnikutele krundi nurkades – need on neile ideaalsed peidupaigad ja pesapaigad.
Regulaarne muru niitmine, ebasoovitavate esemete eemaldamine ja võimalike peidupaikade kõrvaldamine on peamised meetmed, mis takistavad tõhusalt madude naasmist teie krundile. Üks omatehtud viis oma aia kaitsmiseks mao eest on istutada taimi, mille intensiivne lõhn heidutab roomajad. Mõned kõige tõhusamad on järgmised:
- koirohi,
- põdrakasvataja
- harilik viiruk,
- porrulauk,
- pune ja humal.
Neil taimedel ei ole mitte ainult heidutamisfunktsioon, vaid ka dekoratiivne või tarbefunktsioon, nii et neid on lihtne lisada ehitatud keskkonda. Neid on kasulik paigutada tarade äärde, kompostitiikide, tiikide ja lillepeenarde ümber, samuti pergolade ja terrasside lähedusse. Mõned ohustatud kohtadesse paigutatud põdrakasvud või koirohu- ja punepõõsad loovad loomuliku lõhnatõkke, mis piirab tõhusalt mao esinemist ja rikastab samal ajal aia esteetikat.
Kui maod on elanud kinnistul pikka aega või ilmuvad regulaarselt, ärge püüdke neid hävitada. Selle asemel teatage neist munitsipaalpolitseile, tuletõrjeteenistusele, kohalikule metsandus- või looduskaitseorganisatsioonile. Madude iseseisev jahtimine, püüdmine või käsitsemine ei ole mitte ainult ohtlik, vaid ka ebaseaduslik.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.
