Kartul on iga köögiviljaaia alus, kuid suured mugulad ei õnnestu kõigil.
Saladus peitub ühes lihtsas koostisosades, mis on kõigil olemas. Räägime puidust tuhast.
Ärge ostke kalleid väetisi – piisab tuha kogumisest lõkke või ahju järel.
Istutamisel lisage igasse augu käputäis (50–70 grammi) seda looduslikku vahendit.
Tuhk on rikas kaaliumi ja fosfori poolest, mis stimuleerivad juurte kasvu ja mugulate moodustumist.
See kaitseb ka traatusside eest: kahjurid hoiavad eemale aluselistest muldadest.
Kuivade liivaste muldade puhul segage tuhk läbikuhjunud sõnnikuga (1:1), et mitte rikkuda happesust. Savimullasse võib puhtat tuhka puistata – see muudab mulla õhulisemaks.
Pärast augu täitmist kastke seda 0,5 l veega: see aktiveerib kasulikke aineid.
Kuu aja pärast muutub lehtkõrs tiheks ja tumeroheliseks ning saagikoristuse ajal on mugulad 1,5–2 korda suuremad.
Kasutage ainult looduslikest materjalidest pärit tuhka: okste, lehtede, õlgede tuhka. Põletatud plast ja värvitud puit on mürgised.
Varajaste sortide puhul vähendage annust 30 grammini augu kohta, et mitte aeglustada valmimist.
Kui tuhka on vähe, puistake seda vahekäikudesse ja kobestage mulda – efekt on nõrgem, kuid siiski märgatav.
Ärge segage tuhka lämmastiku sisaldavate väetistega (nt uureaga) – need neutraliseerivad üksteist. Kasutage selle asemel komposti: see tugevdab tuha toimet.
Fitoftoroosi ennetamiseks lisage augule 1 spl purustatud munakooret: kaltsium tugevdab kartuli koort.
Meetod toimib kõige paremini, kui istutate +10 °C soojendatud mulda.
Kui muld on happeline, suurendage tuha kogust 100 grammini augu kohta.
Hoidke tuhka kuivas kohas tihedalt suletud anumates, vastasel juhul kaotab see oma omadused. Säästmiseks koguge tuhka sügisest, põletades puude oksad ja taimejäägid.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
