Mais, kui sõstrad tugevnevad, jätavad paljud aednikud vahele ühe lihtsa, kuid üllatavalt tõhusa viisi saagi suurendamiseks.
Tegemist ei ole kallite väetiste või keeruliste tehnoloogiatega.
Saladus peitub orgaanilises aines, mis mitte ainult ei toida juuri, vaid loob ka ideaalsed tingimused suurte marjade moodustumiseks.
Kui kuu alguses matta sõstrapõõsa alla üleküpsenud sõnnik, mis on segatud puidutuhaga, ületab tulemus ootusi.
Sõnnik küllastab mulda lämmastiku ja mikroelementidega, tuhk vähendab happesust ja kaitseb kahjurite eest.
Peaasi – ärge matke segu liiga palju: 10-15 cm paksune kiht juurevööndis on piisav, et juured imenduksid järk-järgult kasulikke aineid.
Kuu aja pärast hakkab põõsas aktiivselt moodustama munasarju ning saagikoristuse ajaks rõõmustavad marjad oma suuruse ja magususega.
Oluline on mitte liialdada: ühest täiskasvanud põõsast piisab 3-4 kg segu jaoks.
Teine võimalus on kasutada kalajäätmeid. Jah, see kõlab ootamatult, kuid need sisaldavad rohkesti fosforit, mis on viljade kasvuks kriitilise tähtsusega.
Kalajäänused (pead, luud) on maetud 20 cm sügavusele 30-40 cm kaugusele tüvest. Lagunedes eraldavad nad fosforit ja kaltsiumi, tugevdavad juurestikku ja stimuleerivad suurte marjade moodustamist.
See meetod on eriti tõhus liivasel pinnasel, kust toitained kiiresti ära uhutakse. Juba ühe hooaja jooksul reageerivad sõstrad sellisele väetamisele: marjad muutuvad märgatavalt suuremaks ja nende arv kasvab mitmekordselt.
Kolmas saladus – munakoored. See purustatakse puruks ja maetakse ümber põõsa, segades seda kergelt mulla pealmise kihiga.
Koorik mitte ainult ei vähenda happesust, vaid on ka pikaajaline kaltsiumiallikas, mis tugevdab taimede rakuseinu. See muudab marjad tihedamaks, mahlasemaks ja vastupidavamaks pragunemisele.
Nende meetodite kombinatsioon tagab saagi, mis üllatab isegi kogenud kasvatajaid.
Ja lõpuks, kallis lugeja: palun andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja edasi töötada. Suur aitäh kõigile, kes te lõpuni lugesite!
