Parsas ei kao iseenesest, kuid üks töötlus aprillis mäletab seda igaveseks.
Tuleb vaid tabada hetk, mil pungad on juba paisunud, kuid ei ole veel avanenud („rohelise koonuse faas“). See on siis, kui seen ärkab ja on haavatav.
Valmistage kolmeprotsendiline Bordeaux’i segu: 300 g vasksulfaati ja 400 g lubja 10 liitri vee kohta.
Pihustage põhjalikult tüvi, oksad ja pungad. Vask tungib parsia idudesse ja hävitab need.
Kui hetk on vahele jäänud ja lehed on juba õitsenud, minge „raske suurtükiväe“ juurde.
Preparaat „Horus“ (2 g 10 liitri vee kohta) toimib isegi +5 °C juures. See blokeerib seente kasvu, kahjustamata seejuures õisikuid. Lisage lahusesse kleepumisvahendit (nt 50 g seepi), et vihm ei saaks preparaati ära pesta.
10 päeva pärast korrake töötlemist, kuid Skoriga (2 ml 10 liitri kohta). See fungitsiid tungib puu kudedesse ja kaitseb seestpoolt.
Ennetuseks puhastage mullu lehtedest pungad – spoorid talvituvad neis. Valge tüved lubja ja vasksulfaadiga (100 g 5 liitri valgelisandiga) – see hävitab koore seened.
Kui õunapuu on juba haigestunud, pritsige seda mai alguses „Raek“ (1,5 ml 10 liitri kohta). See loob nähtamatu tõkke, millest parsia ei pääse läbi.
Aga pea meeles: õitsemise ajal ei tohi õunapuid ravida – see tapab mesilased.
Ja ärge kunagi segage vaske sisaldavaid preparaate teiste vahenditega – võimalik on lehtede keemiline põletamine.
Kui kõik on õigeaegselt tehtud, kaob parsas ja õunad jäävad sügiseni puhtaks.
Ja lõpuks, kallis lugeja: andke mulle andeks reklaam – see aitab mu saidil ellu jääda ja oma tööd jätkata.
