Paljud suvilakülastajad on veendunud, et munakoorte lihtsalt peenrale laotamine on kasulik. Kuid selles levinud meetodis on üks oluline viga, mis muudab kõik pingutused tühiseks.
Peamine probleem peitub liiga suurte koore tükkides, mis ei lagune aastaid. Sellised tükid ei ole mitte ainult kasulikud taimedele, vaid võivad ka vigastada juurteid või takistada mulla töötlemist.
Teine tõsine viga on koore lisamine ilma eelneva töötlemiseta. Valgu jäägid sisemisel kilel hakkavad kiiresti lagunema, meelitades ligi kahjurid ja tekitades ebameeldivat lõhna.
Koorte vale lisamine otse taime juurte alla on samuti ebaefektiivne. Koorte kaltsium imendub juurtesse sellisel kujul väga aeglaselt.
Parandamine algab tooraine hoolikast ettevalmistamisest. Koored tuleb loputada voolava vee all, eemaldades kõik orgaanilised jäägid, ja hästi kuivatada.
Järgmine samm on kooriku võimalikult peeneks jahvatamine. Kasutage kohviveskit või uhmrit, et muuta koorik peeneks pulbriks.
Kaltsiumi parema omastamise tagamiseks taimedele tasub purustatud koorikud segada hapu koostisosaga. Lisage need komposti, kastke sidrunhappelahusega või segage turba.
Lisage valmistatud koorikupulber peenra ümberkaevamisel sügisel või kevadel. Külvake see ühtlaselt mulla pealmisse kihti, kus see annab järk-järgult oma kasulikke aineid.
Taimede ja toalillede jaoks lisatakse munakoorte pulber otse istutusaukudesse. See tagab noortele taimedele kättesaadava kaltsiumi kasvu alguses.
Ärge unustage, et munakoor on vaid lisaväetis, mitte põhiväetis. See täiendab suurepäraselt orgaanilisi väetisi, nagu kompost või humus.
Õigesti ettevalmistatud kooriku regulaarne kasutamine parandab raske mulla struktuuri. See muudab mulla õhulisemaks ja hapetust vähendab.
Olge kannatlikud – munakooriku kasutamise mõju ei avaldu kohe, vaid alles hooaja või kahe pärast. Selle eest saate terved taimed ja rikkaliku saagi ilma lisakulutusteta.
