Lapse valet avastanud vanemad tunnevad sageli segadust ja muret tuleviku pärast. Selline olukord nõuab mitte ainult õiget reaktsiooni, vaid ka varjatud motiivide mõistmist.
Lapsed valetavad erinevatel põhjustel, mis ei ole alati seotud sooviga teha kellelegi haiget. Enamasti on vale kaitsev mehhanism või viis soovitud eesmärgi saavutamiseks.
Üks peamisi põhjusi on hirm karistuse või vanemate viha ees. Laps võib valetada, et vältida oma teo ebameeldivaid tagajärgi.
Mõnikord aitab vale lapsel tunda end olulisena või huvitavana ümbritsevate silmis. Ta võib reaalsust ilustada, et teha muljet eakaaslastele või täiskasvanutele.
Mõnikord ületavad lasteaialapse fantaasiad kergesti piiri väljamõeldise ja pettuse vahel, mis on arengu seisukohalt normaalne. Vanemad lapsed võivad proovida lubatud piire, eksperimenteerides tõega.
Täiskasvanu esimene reaktsioon pettusele on usalduse säilitamiseks äärmiselt oluline. Karjumine, süüdistused või alandavad karistused tavaliselt süvendavad probleemi.
Rahulik vestlus privaatses õhkkonnas on palju tõhusam kui avalik arutelu. Tuleb anda mõista, et valet on märgatud, kuid vanem on valmis kuulama.
Väljendid nagu „Räägi, mis tegelikult juhtus” toimivad paremini kui süüdistused „Sa valetad!”. Oluline on näidata vahet tõe ja väljamõeldise vahel, ilma isikut hukkamata.
Selgitage, miks ausus on oluline usaldusliku suhtlemise jaoks perekonnas. Rõhutage valetamise tagajärgi, mitte lapse „halvast iseloomust”.
Paku valetamisele ohutu alternatiiv – võimalus rääkida tõtt ilma karmi karistuse ohuta. Aita koos parandada valetamise tagajärjed.
Kui valetamine on muutunud sagedaseks, analüüsige perekonna õhkkonda ja oma reaktsioone. Liigne rangus või täitmatud ootused ajendavad lapsi sageli valetama.
Pidev valetamine võib viidata sügavale probleemile või lapse ebakindlusele. Sellisel juhul aitab psühholoogi abi leida probleemi põhjus ja taastada usaldus.
