Peaaegu iga lapsevanem satub olukorda, kus eluruumid on järk-järgult hõivatud laste aardekambriga. Nukkude ja autode labürindist väljapääsu leidmine muutub igapäevaseks ülesandeks.
Esimene reegel mõistliku ruumi korraldamiseks on selge tsoonide jaotamine. Määrake kindlaks spetsiaalne mänguala, kus loominguline segadus on lubatud.
Teine strateegia eeldab lapse jaoks arusaadava ja kättesaadava hoiustamissüsteemi kasutuselevõttu. Kasutage värvilisi karpe, läbipaistvaid konteinerid või madalaid riiuleid, kuhu laps saab ise asjad ära panna.
Oluline on regulaarselt mänguasjade varu üle vaadata. Vabanege purunenud esemetest ja mänguasjadest, mis on lapsele ammu huvi kaotanud.
Ärge püüdke kogu laste rikkust ühte kasti mahutada. Mõistlik hulk korraga kättesaadavaid esemeid lihtsustab oluliselt koristamist. Ülejäänu võib ajutiselt ära panna.
Kaasake mänguasjade omanik ise koristamisse. Muutke rutiin mänguks: kes kogub kiiremini kokku klotsid või paneb karud majadesse.
Kasutage lapsele visuaalseid vihjeid – kleepige kastidele pildid nende sisuga. See aitab lapsel aru saada, kuhu mis panna, ja toetab tema iseseisvust.
Määrake koristamiseks lühikesed, kuid regulaarsed ajavahemikud – näiteks enne lõunat või õhtust rituaali. Väikesed pingutused iga päev annavad tuntava tulemuse.
Kiitke isegi lapse kõige tagasihoidlikumaid katseid korra hoidmiseks. Täiskasvanu positiivne reaktsioon on väikese abimehe parim motivatsioon.
Ärge nõudke lapselt täiuslikku puhtust, mis vastab täiskasvanute standarditele. Peamine eesmärk on harjutada oskust ja muuta pere elu lihtsamaks, mitte viia laps perfektsionismini.
Pidage meeles, et kaos laste toas on ajutine ja täiesti loomulik nähtus. See näitab väikese inimese kujunevat kujutlusvõimet ja aktiivset maailma avastamist.
Loomine koos lapsega mugav ja korrastatud keskkond paneb aluse tema tulevastele harjumustele. Harmoonia kodus algab väikestest sammudest ja vastastikustest austustest.
