Kevad on aedniku rõõmuaeg — kuni hetkeni, mil maajalg (roomav põldmünt) hakkab vallutama peenraid nagu roheline vaip.
See taim on küll kasulik ravimtaimena, kuid aias käitub ta nagu vallutaja, levib kiiresti ja lämmatab teisi taimi. Õnneks on loodusel ka oma viisid maajala ohjeldamiseks – ilma keemiata ja ilma närvide kaotuseta.
Lihtsad nipid:
- Multši ja varjuta: maajalg ei talu pimedust – kata nakatunud ala paksu multšikihiga (nt koorepuru või heina).
- Kasta targalt: maajalg armastab niiskust. Lase mullal aeg-ajalt läbi kuivada – see pidurdab tema kasvu.
- Istuta konkurendid: näiteks majoraan, pune või sidrunmeliss tõrjuvad maajala lõhna ja võtavad ruumi.
- Kaeva välja juured: kui nakatumine on väike, eemalda taimed koos risoomidega käsitsi.
Lõbus fakt:
Vana rahvatarkus ütleb, et kui maajalg Glechoma hederacea kasvab ukse ees, elavad seal sõbralikud inimesed — ilmselt sellepärast, et nad ei viitsi seda pidevalt välja rohida!
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas maajalg on üldse kahjulik?
Ei päriselt – väikestes kogustes on ta isegi kasulik. Lehed sisaldavad eeterlikke õlisid, mida kasutatakse tee ja köharohtude valmistamiseks. Probleem on tema agressiivses kasvus.
Kas herbitsiidid aitavad?
Aitavad, kuid rikuvad ka mulla tasakaalu. Looduslik tõrje ja varjutamine on turvalisemad ja püsivamad lahendused.
Millal on parim aeg maajala eemaldamiseks?
Varakevadel või sügisel, kui maa on niiske ja juured tulevad kergemini välja.
Kas maajalg sobib mõnesse aiaossa?
Jah – näiteks varjulisse serva, kus ta võib toimida dekoratiivse maakattena. Peenardes aga mitte!
